Gorbatsovi vastased ja pooldajad Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks Paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid
alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei
alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991
taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks ja loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. 1987. aastal kirjutasid president R.Reagan ja NSV Liidu juht M.Gorbatsov alla USA ja NSV Liidu kesk-ja lähimaarakettide hävitamise lepingule, mis oli pöördeliseks sündmuseks külmas sõjas. Gorbatsovi pooldajad ja vastased: Kuigi Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastasseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, osutus ta välismaal ülimalt populaarseks. Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei
Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.Hiljem on Gorbatsov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu 1989. aastal sõjaväge, võinuks see viia Kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli ent selline
ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Mihhail Gorbatsov ja USA president Ronald Reagan Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust.
(lk 102) Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, rõhutada vajadust säilitada sotsialism ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. Põhjusteks võib tuua selle, et ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist ja läbi kukkus ka ta majanduspoliitika. 5