Leekpunkt PM, °C 150 Keemispunkt (tagasivool), °C 260 Märg keemistemperatuur, °C 184 Jahutussüsteem Maht: 0-0 liitrit (minimaalse ja maksimaalse vahel) Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuu järel. Jahutusvedelik COOLANT SP 13 Coolant SP 13 on esmaklassiline, Longlife jahutusvedelik külmakaitsega temperatuuril -36°C. See on spetsiaalselt projekteeritud mootoritele/radiaatoritele, mis on valmistatud kergetest metallidest (nagu näiteks alumiinium, magneesium või nende sulamid) ning vastab VW spetsifikatsioonile TL VW 774J (G13). Coolant SP 13 on lillakat värvi ja sobib Volkswagen, Audi, Seat ja Škoda sõidukite jahutussüsteemidele. Toote spetsifikatsioonid: VW TL 774-J (G13) Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,088 Kristalliseerumispunkt, °C -38
Tb=21-5,58=15,4(°C) (3567-3327)/10=24 S=3327+ 4*24=3423W 7 2. Küttesüsteemi kirjeldus 2.1. Küttesüsteemi kirjeldus koos soojuskanda parameetritega Elamule on projekteeritud kahetorusüsteemne radiaatorküttesüsteem. Küttekehadeks on valitud PURMO Ventil Compact plaatradiaatorid, mille asukohad on märgitud graafilise osa 2. joonisel. Soojuskandjaks on küttesüsteemis vesi, mida saadakse soojussõlmest. Arvutuslik küttevee temperatuur radiaatoritele on 70°/50°C. Soojuskanda torud asuvad seina sees, veranda küttekehasse põranda alt. 2.2. Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel Norm Ruumi Kõrg Pikku väljast Soojusvälja Soojusvälja soojuska Tüüp us Tk s us stus stus kokku
Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu: Renoveerida soojussõlmed, et see annaks igal hetkel vajaliku temperatuuriga küttevee sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soojussõlme automaatne töö hoiab kokku umbes 15% soojusenergiat. Paigaldada püstikutele tasakaalustusventiilid. Tasakaalustusventiilid säästavad 10% soojusenergiat. Paigaldada radiaatoritele termostaatventiil, et iga radiaator saaks nii palju soojust kui ruum vajab. Radiaatoriventiilid hoiavad kokku veel 5%.soojusenergiat. Meie maja on alles esimesel etapil. Me tahame suve jooksul renoveerida soojasõlmed. 8 3.4. KOLME AASTA JOOKSUL ON TEHTUD TÖÖD 2003.a.- 2004.a.tehttud tööd: Ümberehitatud trepikojaesikud. Kaotati ära keldrisse viiv välisuks, mis on nüüd koridoris sees
otstarbekas küttekulu tavalise soojusarvestiga fikseerida. Joonis 1. A Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik vaid küttekulujaoturitega. B Küttekulu individuaalne arvestus on võimalik küttekulujaoturite või soojusarvestiga. Sel juhul sobib ideaalselt individuaalne mõõtesüsteem, mida oleks õigem nimetada küttekulu jaotamise süsteemiks. Küttekulujaoturid (allokaatorid) paigaldatakse kõikidele radiaatoritele samal viisil: küttekeha horisontaalsuunas ½ küttekeha pikkusest ja vertikaalsuunas ¾ küttekeha kõrgusest (joonis 2). Joonis 2. Küttekulujaoturid paigaldatakse kõikidele radiaatoritele ühtemoodi: Paigalduspunkt on 75% radiaatori
puhastusmeetodeid ja -aineid, mis omakorda võivad kahjustada pinnakatet. Raskesti eemaldatavad on: • teibi jäljed • plaatimissegu jäägid • vuugitäiteaine pritsmed • niiskustõkke jäljed Planeerida: • tööetappide õige ajastamine • tolmuvabad töömeetodid • piisav hulk sobivaid töövahendeid 1.1.4 Ehitusjärgse koristamise etapid I etapp • akende pesemine • radiaatoritele jms seadmetelt kaitsekilede eemaldamine • põrandakaitsete eemaldamine (vajadusel pannakse tagasi peale koristamist) • laekonstruktsioonide puhastamine imuriga • lahtise mustuse eemaldamine vertikaalsetelt ja horisontaalsetelt pindadelt • lahtise mustuse eemaldamine mööbli välis- ja sisepindadelt II etapp ruumide kontrolliv puhastus • uuesti asetatud põrandakaitsete eemaldamine • plekkide eemaldamine
200 ja 350 V, vahelduvvoolule 650 ja 850 V kujundatud on nad kas ühe, kahe või kolmefaasilistena, kontaktivabadel lülititel on ka puudusi: 1. Suuremad lülituskaod U sest pooljuhtelementidel on sisselülitatud reziimis pingelang kuni 2 V tarbija tööreziimi see nimetamisväärselt ei mõjuta kuid lülitis endas tekitab märgatav soojuse hajumine, mis tõttu paigutatakse võimsamad kontaktivad lülitid radiaatoritele. Puuduseks on ka asjaolu, et pooljuht elemendid juhivad välja lülitatud olukorras ikkagi mingit väikest voolu (kuni mõnikümmenst mikroamprit) selline väike vool ei käivita küll tarbijat kuid hoiab tarbia klemmid pinge all sisselülitatd on mõni ohm kuid väljalüitatult on 10 k. Samal põhjusel puudub ahelates ohutustehniline õhuvahe, selle teitamiseks lisatakse kontaktivabale lülitile täiendav lüliti või tagatakse lihtne ahela
eelsoojendamist. Keskküttega korterites on kõige otstarbekam seda teha nn. värske õhu radiaatoritega, vt. Joonis 13.19. Küttesüsteemi renoveerimisel tuleb teha vähemalt järgmised tööd: süsteemi seadistada õigele temperatuurigraafikule ja vooluhulgale, et kõikides korterites oleks tagatud vajalik temperatuur; vajadusel ehitada kahetoru süsteem, mis tagab üldjuhul parema soojuse ringluse ja temperatuuri reguleerimise võimaluse; kõikidele radiaatoritele tuleb paigaldada termostaatventiil; tasakaalustada tuleb küttetorustikud, sh. keldrimagistraalid ja püstikud; paigaldada õhutusventiilid; püstikute ja magistraaltorustiku tasakaalustamine; olemasoleva süsteemi läbipesu; kütmata ruumides, pööningul ja keldris tuleb torustik soojustada. Joonis 13.19 Värske õhu radiaatorid ja nende tööpõhimõte (all). 13.2.3 Ventilatsioon
annaabi.ee 
