Vabavõnkumised tekivad, kui kehale mõjub tasakaalu asendi poolt suunatud jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon
nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on ringsagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 v. Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 2 0 = k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m - koormise mass
t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on ringsagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 v. Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 02 = k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m - koormise mass
) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on ringsagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 v. Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 2 A . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 02 = k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m - koormise mass.
Perioodilised funktsioonid Näiteks senini on ju kasutusel 12 kuud, mille pikkused on küll meie teadmiste varal ebaühtlaseks muutunud. Radiaanid Nurga radiaanmõõdu arvestamiseks on vaja minna ja ringjoone kaare pikkus kor- ralike sammudega ära mõõta – seega on siinkohal tegemist matkamehe nurga- mõõduga. Kui kraadide leidmiseks arvutasime, kui suure osa moodustab nurk täispöördest, siis radiaanide puhul lööme kokku selle ringjoone osa pikkuse, mille moodustab nurga haarade vahele jääv ühikringjoone kaar. Tuletame meelde, et ühikringjoone pikkus on ning seega on täispöörde suuruseks radiaani. Poole pöörde suuruseks jääb aga näiteks radiaani. Ka radiaanide juures on tegelikult mängus teatud meelevaldne valik – miks me pidime just valima ühikringjoone? Kui oleksime oma nurgamõõduks valinud näi-
algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . 10 Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi.
Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge 12 sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m,
Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f . Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2 A 2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m,
y = arccos(x) (määramispiirkonna otspunktides x = -1 ja x = 1 meetriliste funktsioonide korral opereeritakse kõikides tehetes on lõpmatud tuletised) ja funktsioon y = x , kus 0 < < 1 (punk- enamasti radiaanide abil. Sedasi tis x = 0 on lõpmatu tuletis või lõpmatud erimärgilised ühepoolsed on lihtsam. tuletised). Hüperboolsed funktsioonid. (shx) = chx, (chx) = shx, 1 1 (thx) = , (cthx) =- , ch2 x sh2 x
annaabi.ee 
