Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telikutest koos ratastega. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Sõiduautol kasutatakse põhiliselt keerdvedrusid. Auto kere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autoratta äravõetav osa koosneb veljest ja rehvist. Sõltuvalt siseehitusest jagunevad rehvid diagonaal- ja radiaalrehvideks. Enamikul sõidukitel kasutatakse radiaalrehve. Nende tähises on R-täht. Näiteks tähis 170/70 R14 näitab, et tegemist on 175 mm laiuse radiaalrehviga, mille kõrguse ja laiuse suhe on 70 % ja siseläbimõõt (veljemõõde) on 14 tolli. Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 2 Rehvid jagunevad turvisemustri põhitüüpide järgi suve- ja talverehvideks. Suverehvil peab turvisemustri sügavus olema vähemalt 1,6 mm. Suverehvidega ei tohi sõita detsembris, jaanuaris ega veebruaris
5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi.
* veeretakistus * õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta Osaliselt pealejäänud rattapidur: suureneb kütusekulu ja rattapiduri detailide kulumine Õhutakistus
diagonaalrehvideks. Radiaalrehvid veerevad kergemini ja pehmemalt ning nad on diagonaalrehvidest poolteist korda kulumiskindlamad. Radiaalrehvide puuduseks on õhukesed küljed. Diagonaalrehvide mõõtmeid tähistatakse nii tollides kui ka millimeetrites. Näiteks 6,15-13 (155-330) tähendab, et rehvi laius on 6,15 tolli (155mm) ja istepinna läbimõõt on 13 tolli (330mm). Nimetatud tähistuse korral on rehvi profiili kõrguse ja laiuse suhted kas 0,88 või 0,82. Madalama profiiliga radiaalrehve tähistatakse Euroopa nõuete kohaselt täpsemini, näiteks 165/70 R13. Siin väljendab esimene number profiili laiust millimeetrites, murrujoone taga on kõrguse ja laiuse suhe protsentides. R-täht on radiaalsarruse tunnus ja sellele järgnev arv isteläbimõõt tollides. Laia ja madala profiili eelised on aeglasem kulumine ja parem juhitavus, mis on eriti oluline esirattaveoga auto puhul. Mõõtmetähisele järgnev arv väljendab tinglikult kandevõimet ja täht lubatavat kiirust.
aeglasemalt. Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest. Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad. Kummeeritud riidest randilint kaitseb mantli rante hõõrdumise eest. Lohv on rõngakujuline õhutihe ventiiliga mahuti. Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel
62 265 98 750 134 2120 170 6000 63 272 99 775 135 2180 64 280 100 800 136 2240 65 290 101 825 137 2300 2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal ja radiaalrehve; 3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31); Joonis 31. Mustri tüübid (näited): a ja c maanteemuster, b ja d talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»), e maastikumuster.
annaabi.ee 
