vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte pesemine (uue nakkuse vältimine ja teistele edasi andmine, hooldaja enda nakatumine); higistamise korral voodipesu ja ihupesu vahetamine, nahaprobleemide vältimine, lahkliha piirkonna puhtus 8.Mida tuleb teha lapse kõriturse korral? 1. Last tuleks rahustada ja lohutada. Nuttes ning rabeldes on hingamine raskem.2. Hoida last monda aega pusti voi istuvas asendis ning tosta voodi peaalune korgemaks.3. Avada toaaken voi minna oue (nt rodule) ja lasta soojalt riietatud lapsel hingata jahedamat ohku jahe ohk alandab limaskesta turset. Abi voib olla ka inhalatsiooniaparaadi auru hingamisest voi kuuma jooksva veega voimalikult niiskeks muudetud ohu hingamisest vannitoas. 4. Pakkuda jahedat jooki. 5. Kui lapsel on korge palavik, anda palavikku alandavat ravimit. 6
kajakatele ja teistele veelindudele. Kudemise ajaks kasvab särjele selga pulmarüü (nn. helmeskate). Selle moodustavad sarvainest köbrukesed kala kehal, mis muudavad ta karedaks. Särjed koevad kevadel - aprilli lõpul või mai algul. Koelmud asuvad kalda lähedal madalvees, kus põhi on kaetud tihedate tarnapuhmastega või muu taimestikuga. Särg ei hõiva omale individuaalset kudemisala, vaid hoiduvad ühisesse kudemisvööndisse. Kudemine toimub rabeldes ja kärarikka veepladina saatel, mis võib olla nii tugev, et osa marjateri satub veest välja taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani. Koger Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske
Ometi rikub enesevalitsuse vähimgi vääratus minu arvates kogu suhte. Iialgi ei saa kahe hinge vahel valitseda sügav rahu, iialgi ei saa seal sündida vastastikune austus, enne kui mõlemad osalised selles kahekõnes ei esinda tervet maailma. Kandmaks midagi nii suurt nagu sõprus, koondagem nii palju hingesuurust kui suudame. Olgem vakka et võiksime kuulda jumalate sosinat. Ärgem segagem vahele. Kes ütles, et peate närviliselt rabeldes otsima, mida valitud hingedele öelda või kuidas üldse neile midagi öelda? Olgu see kui tahes leidlik, kui tahes nõtke ja leebe. Narruse ja tarkuse kraade ei jõua kokku lugeda, ja teie näitaksite end lihtsalt tühisena, kui üldse midagi ütleksite. Oota, ja su süda hakkab kõnelema. Oota, kuni sinu üle võtab võimust paratamatu ja igikestev, kuni päev ja öö sinu huulte kaudu kõnelema hakkavad.11 Vooruse ainus tasu on voorus; ainus viis sõpra leida on ise sõber olla
Mis on, on oma selgel kujul; palgest palge sääl seisame me oma pattudega. Ja siis - mis saab meist siis? Noh, siis peab katsuma, mis suudab kahetsus... Mis on, mis ta ei suuda? Aga kui ei jätku kahetsustki patusel - mis siis? Oh kurat küll. Oh surmaraske rind - hing võrgus rabeldes ju kinni jääb veel rohkem! Inglid, appi! Painduge, mu tõrksad põlved; teraskiudne süda, saa õrnaks, süütuks kui vastsündinu! Ehk läheb hästi veel!... Laskub põlvili. Ilmub HAMLET, silmitseb kuningat. HAMLET: Nüüd võiksin seda teha, nüüd, ennäe, ta palvetab; ja nüüd ma seda teengi. Tmbab mga.
Äkki tundis mustlastüdruk, et preester on temast tugevam. «Küllalt sest jändamisest!» ütles preester hambaid kiristades. Võidetuna, murtuna vabises tütarlaps ta käte vahel, täiesti tema võimuses. Juba tundis ta himurat kätt oma kehal kobavat. Ta tegi viimase pingutuse ja hakkas kisendama: «Appi, appi! Vampiir, vampiir!» Keegi ei tulnud appi. Ainult Djali oli ärganud ja mökitas haledalt. «Vaiki!» ütles preester hingeldades. Preestri embuse eest rabeldes puutus mustlastüdruku käsi põrandal äkki mingi külma metallasja külge. See oli Quasimodo vile. Tütarlaps haaras sellest nagu viimsest lootusest kinni, tõstis vile huultele ja puhus kõigest jõust. Vile kõlas heledalt, teravalt, läbilõikavalt. «Mis see tähendab?» küsis preester. Peaaegu samal hetkel tundis ta, kuidas tugev käsi teda üles tõstab. Kamber oli pime ja preester ei näinud, kes teda niiviisi kinni haaras, kuid ta kuulis, kuidas kellegi hambad
Karjed kajasid kummaliselt sünges öös, hääbudes metsa sügavustes. «Aga kui ma olen süüdlane, kui ma olen korda saatnud need kuriteod, milles te mind süüdistate,» karjus mileedi, «siis viige mind kohtu ette. Teie ei ole kohtunikud, teil ei ole õigust mind süüdi mõista.» «Ma pakkusin teile Tyburni,» ütles lord Winter, «miks te seda ei soovinud?» «Sest ma ei taha surra!» hüüdis mileedi end lahti rabeldes. «Ma olen liiga noor, et surra!» «Naine, kelle te mürgitasite Bethune'is, oli teist veel noorem, proua, ja on siiski surnud,» ütles d'Artagnan. «Ma astun kloostrisse, ma hakkan nunnaks,» ütles mileedi. «Te olite kloostris,» lausus timukas, «ja te lahkusite sealt selleks, et hukutada mu vend.» Mileedi karjatas hirmunult ja langes põlvili. Timukas asetas talle käed kaenla alla ja tõstis ta üles ning tahtis teda viia paadi poole. «Oh, mu jumal!» karjatas mileedi