Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 539 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29, haruldaseim taimeliik on liiv-hundihammas. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid
Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki
3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist. Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täielikult komposteeritult. Tavaliselt kasutatakse
Väetised on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12 rabaturbal või mingil teisel taimetoitaineid vähesisaldaval substraadil (põhk, saepuru jt.) tuleb aga kõik taimedele vajalikud põhi-ja mikroelemendid anda kas tahkete keemiliste ainetena või vees lahustatult toitelahustena. (Õun 1980) 13 1.5 Keskkonna happelisus pH on ökosüsteemide seisundi oluline näitaja ja mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks, kui mulla pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad enamiku soontaimede juured
Paksemad turbakihid (5,8m) jäävad põhiliselt Konsu järvest kirdesse. Siirdesoolasund esineb soostiku edelaosas ja Mustjõest lõunas, seal levivad märe alltüüpi turbaliigid. Raba-segalasund ääristab vööndina rabamassiive. Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna- lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg ) Tabel 2 Puhatu turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1989 k, 1992)
Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks võib olla allikalubi, savi või liiv alumisi mineraalseid kihte märgitakse G-ga. Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest
eristada; H9 - peaaegu täielikult lagunenud turvas, pigistamisel tuleb praktiliselt kogu turvas ühtlase massina sõrmede vahelt läbi, taimejäänuseid ei ole näha; H10 - täielikult lagunenud turvas, pigistamisel tuleb kõik sõrmede vahelt läbi, vaba vett ei eraldu. P. Varlõgini järgi 7 kordne Posti indeks on ligikaudne lagunemisaste %. Lagunemisastme järgi on võimalik määrata ka umbkaudu turba tuhasust, s.o. turba kuivaines leiduvat mineraalainete hulka %-des. Seos rabaturbal: Ar 1,5 0,07R Madalsooturbal: Am 3,0 0,2R Kus A – turba tuhasus; R – turba lagunemisaste. Turba kännusus (turbasse mattunud puit) Turba kännususe all mõistetakse turbasse mattunud kändude ja puutüvede mahulist hulka. Arvesse tuleb seejuures ainult see puit, mis on püsinud kõvana ja takistab kraavide kaevamist ning kündmist. Turbas leiduvat puitu, mis on küll säilitanud oma esialgse struktuuri, kuid on sel määral lagunenud, et teda on võimalik
Puurindes domineerib mänd, boniteet on madal - V, kuivendatud aladel IV. Eesti metsadest moodustavad samblasoometsad 7%. Tüübirühma kuuluvad raba ja siirdesoo kasvukohatüübid. 1.1. RABA KASVUKOHATÜÜP (Rb) 53 Rabametsad kasvavad sademeveest küllastunud, toitainetevaesel sügaval või väga sügaval, eelkõige turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal
annaabi.ee 
