Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hinge varas." Mingil määral on see tõsi. Küllalt on lehtedes kirjutatud mõnest
Tõsi kui süzeed tulevad hiilgavalt head, siis on võimalik isegi palju raha teenida ja isegi kuulsaks saada. Ma ei oleks üks neist, kes püüab kuulsust ja raha pakke. Seda sama üritas ka Dostojevski oma mõttes mõista anda. Kokkuvõtteks, tõtt öelda on iga inimese elu tegelikult tema enda kätes nagu ütleb seda vanasõna. Kuid see ongi nii, sest kui ikka ei viitsita teha tööd ega vaeva näha, siis pole ka mingit lootust paremale elule. Kui aga rabatakse tööd hoolsalt ja püütakse raha säästa, siis on võimalik päris hästi ära elada. Elatist teenitakse ka teoste ja süzeede kirjutamisega, kuid alati ei kirjutata neid raha pärast. Õige kirjanik kirjutab neid kas teiste pärast või kui peab vajalikuks neid kirja panna. Mina ise, üritaks oma elus niipalju, kui minu võimuses. Kuigi esineb ka laiskus perioode, tuleb tunnistada. Minu enda kireks on luuletada ja ma kirjutan neid üles, et mul meelest ei läheks
Igal vabal hetkel võetakse taskust välja mobiil, mille abil heidetakse pilk peale viimastele uudistele ning sotsiaalmeediale. Selle asemel, et vabu hetki sisustada mõttetus sotsiaalmeedias, võiks neid vabu hetki nautida ning teha midagi head ja meeldivat. Tarbimisühiskond mõjutab kõige tugevamalt neid, kes püüdlevad selle liikmeks olemise poole. On inimesi, kes tunnevad kohustust omada kõige uhkemaid autosid, nutitelefone ning kodu. Tööd rabatakse eesmärgiga osta esemeid, mitte näiteks selleks, et perega koos lõbusalt aega veeta või reisida. Osta tuleks oma võimete piires. Mida aeg edasi, seda enam muutuvad tarbimisühiskonna tõttu ka väärtushinnangud. Populaarsed inimesed on tänapäeval need, kes omavad uusimat iphone mudelit ja viimase seeria BMW, mitte inimene, kes on väga haritud ning interlligentne. Väärtustatakse esemeid rohkem kui inimvõimeid ning tegusid. Seda saavad muuta ainult inimesed
rahuldatud. Siit selgubki, et ka kuulsusejanu taga on varjatud soov olla armastatud. Igal kuulsusel, ka kõige maailmavaenulikumal või haletsusväärseimal, on oma fännid, kes temast hoolivad ja teda tingimusteta armastavad. Seetõttu on kuulsaks saamine lihtsaim viis inimesi end armastama panna: vaja pole muud, kui teha midagi silmapaistvat või äärmiselt ebatavalist ning juba oledki vajatud ja imetletud. Paljude eesmärgiks on tagada heaolu oma lähedastele. Selle nimel rabatakse tööd teha ning proovitakse saavutada majanduslikult head või isegi väga head olukorda. Kes ei tahaks, et ta lapsel, kallimal, armastatul või vanematel oleks kõik olemas, et nad ei tunneks millestki puudust. Vastutasuna saadav tänulikkus ja kiindumus korvavad unetud ööd ja ülepinge. Töötegemisest tingitud lahusolek just suhetele kõige paremini ei mõju, seetõttu püütakse kiindumust suurendada materiaalsete väärtustega. Nii mõnigi isa külvab
skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses
skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses
saatusest külvatava püüdmiseks ning ootab rahutult tema saadetisi. (7) Kujutle endale järgmist: saatus korraldab mängud, jagades sellel surelike kokkutulekul auavaldusi, rikkusi, armu, millest osa kistakse krahmavate käte vahel tükkideks, osa tuleb jagada autute kaaslastega, osa toob kättesaamise järel rängalt kahju kättesaajatele; osa langeb saagiks neile, kel sellega pole asja, osa läheb kaduma, kuna ülemäära ägedalt rabatakse, osa kukub mujale, kuna ahnelt röövitakse. Kuid kaua ei kesta isegi selle rõõm, kelle rööv hästi õnnestus. Nii et igaüks, kellel rohkem mõistust, jookseb kingikeste sissetoomist nähes teatrist minema, teades, et pisiasjad lähevad kalliks maksma. Keegi ei astu lahkujaga käsikähmlusse, keegi ei löö väljujat -- riid käib noosi ümber. (8) Niisamuti läheb sellega, mida saatus ülalt läkitab: kõhkleme õnnetuina, killustume, ihkame endale
Lähete allapoole. Härra Mauruse juures lähevad kõik allapoole, kes ei õpi või kes teistest maha jäävad. Sest mis võib härra Maurus, kui inemine ei õpi. Aga kui keegi tuleb härra Mauruse juure, siis õppigu ta üks kõrd, õppigu kaks kõrda, õppigu kolm kõrda, õppigu vaimustusega, õppigu kui hull; nõnda peab inemine õppima, kui ta tuleb härra Mauruse juure ja on ise juba suur ja pikk. Sest kuidas tehakse maal tööd? Kuidas niidetakse heina? Kuidas rabatakse rukkid? Higi jookseb ojana! Nõnda peab tööd tegema, kui keegi tuleb härra Mauruse juure ja on juba ise suur ja pikk. Mõistate?" ,,Mõistan," vastas Indrek imelises elevuses, sest millegi pärast valdas teda nagu üliinimlik õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja
annaabi.ee 
