KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike,
kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903.aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Puutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon. Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee. Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba, mida kaunistavad selgeveelised laukad (sobivad ujumiseks) Ühes neist, mille juurde viib praegu laudtee, olla helilooja Mart Saar ujumas käinud. Rahvuvahelisele Artur Kappi'i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates
selgitas Suure-Jaani valla avalike suhete spetsialist Leili Kuusk. Suure-Jaani muusikafestival on teiste seas omanäoline selle poolest, et esitatakse palju eesti muusikat ning publikumenu ei püüta saavutada tuntud välismaiste esinejate kutsumisega. Kui algul anti kontserte vaid kirikus ja laululaval, siis ajapikku hakkas esinemiskohti lisanduma. Nüüd jagub muusikat nii sisse kui välja ning päevaks, õhtuks ja öökski. Hüpassaare rabasaarel päikesetõusu ajal juba viiendat korda korraldatavast kontserdist on saanud festivali magnet -- imeline kordumatu elamus muusika ja looduse koosmõjust. Sel aastal tõotab eriliseks sündmuseks kujuneda Metsatölli ja Eesti Rahvusmeeskoori raua needmine Lõhavere linnamäel. Kümnenda festivali kaheksasse päeva mahub 17 piletiga kontserti. Sel aastal lisandub kavva Mart Saare nimeline lauluvõistlus, mis korraldatakse koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga.
ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses lennuvõimestub kõige sagedamini
rohmakam. Toitumine Saagialaks on merikotkal madalveeline rannikumeri ja sisemaal suuremad veekogud. Mõnda merikotkast võib kohata ka mõnel kalatiigil tegutsemas, kus ta ,,lööb üle" kalakotka saaki. Põhiliseks toiduks on siiski veelinnud ja kalad, talviti sööb isegi raipeid. Pesitsemine Vanemad merikotkad on enamasti paigalinnud Eestis, kuid nooremad juhtuvad ringi hulkuma. Pesapaikasid võib enamasti leida täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa. Pesa, mis on olnud aastakümneid kasutusel, võib kaaluda ligi tonn. Pesa kohendamine algab juba kesktalvel, kus merikotkapaar toob rohelisi männioksi. Munad on munetud märtsi teisel poolel. Merikotkas haudub oma mune vahetpidamata 38 ööpäeva ning juuli alguses lennuvõimestub üks või kaks poega. Levik Eestis on merikotkas põlisasukas. Peamiselt elab ta Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualadel. Kaljukotkas
Seda eelkõige vahetult peale paigaldamist, kui pinnas pole veel mattide kohal korralikult tihe. 53 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 5. Loendusmati ja salvestusseadme paigaldamine. Joonis 6. Eco Counter plastikust loendusmatt ja andmete salvestusseade/logger. Joonis 7. EcoCounteri loenduri andmete maha laadimine Nigula rabasaarel 21 märts 2011. Leidis kinnitust salvestusseadme veekindlus. Seade oli täielikult uppunud, välja võetuna funktsioneeris ilma probleemideta. 54 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.2.2 Infrapuna loendur 1. TRAFx G3 Infrared Trail Counter optiline loendussensor (joonis 8) on mõeldud kasutamiseks väiksematel teedel ja radadel
annaabi.ee 
