Taimkattelt läheneb aga Kuresoo Ida-Eesti tüüpi rabadele, sest kohati on siin rohkesti puisraba ning puislaukraba. Vetevõrk moodustub sadadest laugastest ning lasundisisestest ja pinnale ulatuvatest veesoontest. Idaosas, rabasaarte lähedal leidub kesksuvel kuivi, kevadel vett ärajuhtivaid rabalehtreid. Ainulaadne on raba lõunaservas vastu Lemmjõge paiknev metsaga kaetud järsk rabanõlv e rabarinnak, kus raba pind kerkib 50-100 m lõigul 6-8 m võrra. Kuresoo põhjaosas paikneb soost kolmest küljest ümbritsetud varemalt asustatud mineraalmaasaar, mida nimetatakse saart läbiva ja rabavett äraviiva oja järgi Toonojaks. Kasutatud kirjandus : 1. http://www.matk.ee/tegevus/matkad/03/Kuresoo/index.htm 2. http://et.tixik.com/nigula-nature-reserve-2353815.htm 3. http://www.tori.ee/porgu.html 4. Eesti maastikud 2008 5. Eesti entsüklopeedia 7.köide 1994
tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad
Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt ära pinnasrajale. Jalgraja läbimisel on vihmase ilmaga ja märjal aastaajal vaja matkasaapaid või kummikuid. Ingatsi rajal väärib tähelepanu: Mehekõrguseks kasvavad kallastarna kogumikud, Laudtee ääres kasvavad sihvaka varrega soo-ohakad, Teadaolevalt kõrgem rabarinnak Eestis (6-8 m), Maalilised vaated Kuresoole ning kaunid laukasilmad, Uimastava lõhnaga sookail, mis kuulub ka nõia- ja armurohtude nimekirja, Suviste õhtute hurmav ööviiuli ja kaselehtede lõhn. ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Alam-Pedja looduskaitseala on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul 1994. aastal. Kaitseala asub Võrtsjärvest kirdes
Kui paljud KeskEuroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik. Terve rida neist kuulub kaasajal ka looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid paljus ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on see suure osa märgalasid jätnud siiski puutumata. Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim. Sümbolid ja tähised Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas (paekivi). Eesti rahvuskala on räim. Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik , mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti vapp
Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll
Seega võib soid pidada on Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega.Suur osa Eesti soodest kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel on paljusid soid ja rabasid ka kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid õnneks on üksjagu märgalasid jätnud siiski puutumata.Kuresoo lõunaosas asuv 8 meetri kõrgune rabarinnak on väidetavalt maailma kõrgeim.(2) 5 2.RAHVASTIK 2.1.Demograafilised näitajad Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07, suremuse üldkordaja 12,89 ja loomulik iive -1,82. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7%
Ilmekaim neist on Kuresoo, mis laiub 11 100 hektaril. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Näiteks Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on
Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 25000m3 vett ööpäevas. Lisaks on seal hästi vaadeldav pinnase üleminek ehk rabarinnak, mis on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga. Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [], [] Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga)
Siinsetes rabades leidub loodusvara vaikust. imekenasid laugastikke, läbimatuid älvestikke ja Eesti kõrgeim, kuni 8-meetrine rabanõlv ehk rabarinnak Kuresoo edelaserval. Alumine Vaigas Vilsandi rahvuspargis. 16 EESTI LOODUSKAITSE RAHVUSPARGID 17