RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna
Rabamurakas: Rabamurakas talub külma alla 40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes. Ta eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,55). Eestis võib rabamurakat esineda kohati massiliselt. Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas
liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimedüldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. RABAMURAKAS Rabamurakas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Eestis võib kohati esineda massiliselt. Kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas; tavaliselt koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakat ohustab rabade kuivendamine. Taim kasvab enamasti 10...25 cm kõrguseks. Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega
Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis
Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid
Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid
Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see- eest on sinika levila kogu maailmas mustika omast suurem. 5.2 Rabamurakas Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna
annaabi.ee 
