Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik Kõige levinumad loomad on rebased, hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja palumetsades elavad loomad. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes
Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne-
Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Alutaguse faunas meenutavad taigat juhuslike tulnukatena registreeritud taigale iseloomulikud liigid: ahm ehk kaljukass, laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka lendorava esinemine ja karude rohkus. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele.
Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult
Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! 1.1 Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi
maapinnaga samal tasemel, mis mujal Eestis on suuresti kuivendamisega rikutud. Kõige enam on kaitsealal looduslikus seisundis rabasid, mis on Euroopas üks haruldasemaid elupaiku. Puhatu järv on liigirikas võrreldes teiste rabajärvedega: domineerivad ahven ja särg, kuid lisaks leidub seal haugi, kokre, kiiska ja vähesel määral ka lutsu. [], [] Taimestik Madalsoo alad on suhteliselt liigirikkad ja lopsakas, lisaks on ta tihti mätlik, kui nendele hakkavad tekkima rabakooslused, siis hakkab neil aladel välja kujunema siirdesoo. Puhatu soostikus kasvab 362 erinevat taimeliiki, neist 21 on looduskaitse all. Neist tähelepanuväärseim on ida-võsalill, mille ainuke teadaolev kasvukoht Eestis ongi Puhatu. Muidugi leidub Puhatu soostikus iseloomulikke ja tavapäraseid madalsoo, raba ja siirdesoo taimi [], [] Sealsed soomaastikud teevad vaheldusrikkaks metsatukad. Loode osas leidub palu- ja
annaabi.ee 
