Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju mardikalisi, liblikalisi, näiteks kanarbik-öölane, kahetiivalisi, nokalisi ja ka ämblikke. Teistest organismidest võib välja tuua mõningad seened ja bakterid. Laukavees ja samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama. See aga on omakorda abiks,
● Täiskasvanud putukas ei söö, hammusta ega nõela. ● Täiskasvanud putukas on 60 mm pikkune, 75 mm-se tiivaulatusega. Hallikaspruuni värvi. ● Täiskasvanud sääriksääsk on täiesti kahjutu putukas. Sääriksääsk http://fotoalbum.ee/photos/prop sis/30456923 Rabakonn ● Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ● Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. ● Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka Rabakonn ämblikke, rohutirtse, http://www.pbase.com/bister/image/79763 985 lutikaid ja röövikuid. Rohukonn ● Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. ●
(vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Ladina keelne nimetus Rana arvalis Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaksRabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Ladina keelne nimetus Rana esculenta KAHEPAIKSED Rohe-kärnkonn Rohekärnkonn on meie ilusaimaid konni, kelle helehallil või oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid. Mida
Välisehitus Rästik on tavaliselt 30-80 cm pikkune madu. Ta on värvuselt pruunikashall, aga mõned rästikud on ka punakat värvi. Rästiku seljal on tume siksakiline triip. Mõnikord harva võib rästik olla ka ilma mustrita, siis on teda nastikust võimalik eristada selle järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök Rästikud söövad põhiliselt hiiri, rabakonni ja rohukonni, veel söövad nad lindude äsjakoorunud poegi, vaskusse, sisalikke ja lindude mune. Kui nälg käes, võib rästik süüa ära ka mõne oma väiksema liigikaaslase. Nad peavad jahti öösel ja saaklooma tapmiseks kasutavad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik neelab oma saagi tervelt alla. Väikesed rästikud söövad tigusid, putukaid ja
Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik ei näri toitu tükkideks, vaid neelab selle tervelt alla. On olnud ka juhttumeid, kus täiskasvanud rästik sööb võrgemad järglased ära.
Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Suurema osa oma elust, ka talved, veedab rabakonn maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult - lehtedega täidetud aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne. Talvituspaikadesse siirduvad nad varakult - juba
Rabakonn (Rana arvalis) Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. 19 Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Suurema osa oma elust, ka talved, veedab rabakonn maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult - lehtedega täidetud aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne. Talvituspaikadesse siirduvad nad varakult - juba septembris,
Selts: Päriskonnalised (Anura) Sugukond: Konlased (Ranidae) Perekond: Konn (Rana) Liik: Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Suurema osa oma elust, ka talved, veedab rabakonn maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult - lehtedega täidetud aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne
annaabi.ee 
