programmiga, siis peab ta teadma teise programmi aadressi. Üldine aadress koosneb põhimõtteliselt kahest osast. Esimene on teise arvuti aadress võrgus ning teine on teise arvuti sisene aadress (ehk pordi number). Programmi siseselt peaks olema selge, kas ja mismoodi teostatakse seanss ja andmete esitus osapoolte vahel (oleneb protokollist). OSI mudel Open Systems Interconnection, selle mudeli loomine algas juba 1979.a. Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) endast standardite ja protokollide kogumit, mille nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad püüavad ja peavadki kinni pidama, et nende seadmed arvutivõrkudes mis tahes muude seadmetega koos oleksid võimelised ilma tõrgeteta funktsioneerima OSI kihid 1. füüsiline kiht 2. lülikiht(võrgukaart) 3. võrgukiht(IP-aadress) 4. transpordikiht 5. seansikiht 6. esituskiht 7. rakenduskiht Seadmete eristus
Ettevõttekultuur ning oivikud Petersi ja Watermani käsitluses: Idee: inimeste väärtused ja emotsionaalsed käitumisajendid etendavad org.toimimisel sama suurt või isegi suuremat rolli kui ratsionaalsed org ülesehituse põhimõtted, mis sageli jätavad loomingulisuse tagaplaanile. Paljud org-d on loodud minevikuprobleemide lahendamiseks ning tulevikunägemus kaob lõpututesse pikaajalise planeerimise tegevustesse. McKinsey 7-S-raammudel(idee, et inimesed ja nende tõekspidamised kuj.org. toimimiseks vajalikud tegurid) Märksõnad: Strateegia-org eesmärkidest lähtuv süstemaatiline ressurside jagamine ja kasutamine Struktuuri mood. Võimujaotus suhetes Süsteemid-protseduurid ja protsessid teabevahetuseks, tootmiseks, planeerimiseks ja kontrolliks Stiil-juhtkonna tegutsemisviis kollektiivse panuse saavutamiseks Vilumused-ettevõtte jaoks olulised oskused ja teadmised
3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid
3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise akendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad
Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz ADSL abonendiliides - 1000kHz jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest
Protokolli andmeühikud: rakenduse andmed- >transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid Esitlus * Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI (presentation) keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid * Esitluse kiht tagab sõltumatuse rakenduse kihile sessioon
aadressid. IP-aadress see on unikaalne üle kõikide võrkude ja selle järgi leitakse üles arvuti, kuhu kindlad andmed on mõeldud saata. Lühidalt öeldes iga kihi peal pannakse eelnevale n-ö ümbrik ümber ja uued aadressid peale. Nii toimub igal kihil. Teises otsas võetakse järjest igal kihil ümbrikuid ära ning tänu olemasolevatele aadressitele saab soovitud kohta paketid edasi saata. 5. OSI mudel See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht see pakub rakendusega seotud teenust (e-maili edastus, internetis surfamine jne) 2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga.
35 Muster koosneb kolmest osast: Kontekst: see on tingimuste ja ümbruse tervik, tegevuse keskkond, kõik tegevusega seonduvad mõjurid, millega muster peab arvestama ja mis piiravad võimalike lahenduste hulka. Probleem: antud kontekstis korduv olukord, mis rikub tegevuses osalevate mõjurite tasakaalu. Lahendus: see on algoritm, tehniline lahendus, organisatsiooniline struktuur, üldtuntud meetod, raammudel, mis on suuteline korduva probleemi antud kontekstis lahendama. Tuleb märkida, et muster koosneb kolmest osast, järelikult ei moodusta mustrit probleem üksi, samuti mitte lahendus. Seega muster on läbiproovitud lahendus korduvale probleemile eriomases kontekstis. Mustri mõiste lõplikuks sõnastuseks peab kaasama täiendavaid elemente. Nimi: mustril peab olema seda iseloomustav nimetus. Millelegi nimetuse andmine on