vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust. Terve see raamat ongi raamjutustust. Raamatus esinevad tegelastena jutustajad, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teksti alguses ja lõpus, raamivad teost. 4.2 Teoses ei esinenud tegelaste pihtimusi ja monolooge. 5.1 Tegelasteks on himurad nunnad ja preestrid, sarvekandjatest abielumehed, ametnikud ja hauaröövlid. 5.2 Tegelastele on omased järgmised omadused: On kahte liiki tegelasi, ühed on
Eestis vähe. Boccaccio Petrarca sõber, Firenzest, ise polnud nii tuntud varasem looming - poeem “Fiesole nümfid” ja lühiromaan “Fiammetta” (kes tegelikult oli tema muusa Maria d´Aquino) peetakse KLASSIKALISE NOVELLI rajajaks, täiuslikkuseni arendajaks • Maailmakuulsa novellikogu, peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1
Chaucer-varajases ,,Canterbury lood"- Claudius-,,Hamlet", C kindlate loomingus matkis prantsuse Chauceri Taani kuningas,kes tegelastüüpide ja õukonna luulet, eeskujud Bocc värssnovellide tappis oma venna ja improvisatsioonilise ja Navarre, värssnovellide kogu,kasutab abiellus vennalese ja tekstiga, kostüümide kogu ,,Canterbury lood", raamjutustust, 24 Hamleti ema ja maskidega poeem ,,Troylus ja Criseyde" jutustust, puudutab Gertrudiga rahvakomöödia, 16.saj erinevaid Itaalias ühiskonnakihte, lõpetamata Dialoogromaan- Dante Alighieri-armastus ,,Dekameron"- Don Quijote-
kaasaegse elu mitmekesisus; sü¾eed enamasti varasematest rüütliromaanidest, kuid tõi need kaasaegsesse ellu ja andis lugudele autobiograafilisi jooni; tõi proosasse pastoraalse teema; "Fiammetta" - psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses, monoloogiline vorm. Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust. Martin Luther - 1517 lõi Wittenbergi peakiriku uksele oma 95 teesi -> reformatsioon -> protestantlik kirik.
lihtsurelike paradiis, kes alguses on teinud midagi seitsmest surmapatust, kuid seejärel kõlbelise elutee leidnud. Paradiisi ehk taevasse laseb autor aga pääseda vaid neil, kes algusest peale on truult Jumalat teeninud. 7. Novellizanri loojaks peetakse Giovanni Boccaciot. 8. Boccacio peateos on "Decameron". 9. Ta avastas proosaromaani ja kirjutas nii luule kui proosateoseid. 10. Oma teoses kasutas ta raamjutustust st ta ühendas novelli terviklikuks. 11. "Dekameron" ehk "Kümne Päeva Raamat". 12. Decameronis räägivad 10 noort inimest oma jutte. Iga inimene 1 novelli päevas. Kokku on teoses 100 novelli. Peamiselt naerdakse välja usumeeste silmakirjalikkust. 13. Boccaccio arvates on elu ülimaks väärtuseks inimese kooskõla loodusega. 14. Looduse ülim and on mõistus, mis aitab inimest ünnele, eemaldab rumalusest ja pimedusest. 1. Kelmiromaan tekkis Hispaanias 16. sajandi keskel. 2
tsaarivõimu vahele loob. Ta käib ajalooga hoolikalt ümber ja oskab tasakaalustada ajaloolist täpsust, aga samas lubab ta ka endale oma mingit teatud vabadust. Kross kirjutab väga seksistlikult meestemaailmast, tema teostes saavad väga harva sõna ka naised. Tavaline on tema teostes, et peategelane on mees, tal on armulood ning naine on kindlasti objektistatud. Hilisemal ajal hakkab sisse tulema memuaarsemat ainest. Samuti hakkab ta ka raamjutustust kasutama. Kindlasti säitlitab ta kirjandusliku professionaalsuse. Sajandivahetusel tabab tedaha halvatus ja ta kaotab mingiks ajaks kirjutamisvõime, kuid ta õnneks taastub. Taust 1973-1985 – stagnatsioon Aeg on muutunud mingis mõttes halvemaks, kuid see pole ka nii selge. Seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad o Linnastumine – hakatakse ehitama paneelmajade rajoone, samas ka linna elanikkond saavutab ilmselgel ülekaalu maaga võrreldes
Lepitakse kokku seltskonna kuninganna kui ka selle päeva teema, aga see polnud väga range paindlik, vaba pigem. Kui keegi jutuga alustab, siis lõpetab jutu ja sündmustik tuleb tagasi seltskonda kommenteeritakse mõne sõnaga. Boccaccio ütles lahti on teosest ,,Dekameron", arvates, et on siiski lubatud piirid ületanud, liiga avameelne. Naise hingeelu kujutas. Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto. 1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt anti välja ajakirja Mana.
annaabi.ee 
