ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed.
piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi.
Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss
värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga. Kujutis kraabitakse pealmistesse kihtidesse, paljastades osaliselt alumisi kihte. 4.Vitraaz värvilistest klaasidest kokku pandud pilt ( tina raamistusest), ese või aken. Vitraaz võib olla pildiga või geomeetrilise mustriga. Kasutati kõige rohkem gooti kirikute kaunistamisel 5.Mosaiik Väikestest kivi-või klaasitükikestest kokku pandud pilt. Moodustavad pildi või mustri. Seina pilt kaetakse kitiga. Pinnakaunistus, mida kasutatakse põrandate, lagede, seinte, mööbli kaunistamiseks. Kompositsioon moodustub väikestest pinnale kinnitatud klaasist, kivist, marmorist jt. materjalidest kokkupandud tükikestest.
kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud objektist minna, seda rohkem ta värvid muutuvad, enamasti sinakaks, ning vormi siluett hägustub. Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid. Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks on koht mis on kõige paremini vaadeldav. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne. Esitletava pildi viimistlemiseks on raamistus, ehk lihtsalt kunsti mõistes raam, mis määrab ära, millist ala näidata tahetakse. Siiski ei ole see kohustuslik, kuna osad vaated on juba niigi silmapaistvad
sinine muutub vaid toonilt heledamaks, roheline muutub siniseks, violetne muutub siniseks, valge muutub üsna vähe, must tooni ei muuda, muutub vaid häguseks. 2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne.
Eristatakse jooneperspektiivi ja õhuperspektiivi. Jooneperspektiivi puhul kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus, kui lisaks toimuvad muutused ka värvuses, siis on tegemist õhuperspektiiviga. Ruumi organiseerimisel üheks olulisemaks vahendiks on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega eksponeeritakse näidatakse ilu tervikuna või eksponeeritakse kindlaid komponente. Vaated jagunevad järgmiselt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, fookusest. Lisaks on olemas kitsas vaade, lai vaade, vista. Sümbolite all käsitletakse erinevaid vorme. Kompositsiooni ühtsuse huvides valitakse objekti kujundamiseks teatud sarnaseltmõistetav vormikeel. Põhivormide ring, ruut ja sirgjoon kombineerimisel on tuletatud ringiteema, kaareteema, täisnurga-teema, diagonaalteema, mittetäisnurga-teema ja kaar-tangetsiaalteema. Erinevate vormide kombineerimisel tuleks arvestada mõningate põhimõtetega, nagu näiteks
oma kohustusi ametis, mis maailm on meile andnud. Jumala teenimine töötagemise ja alandlikkuse kaudu. Tunne ära oma kutsumus kutseeetika. Tööd nähti luastuse vahenina. See määras töö taja identiteedi. Kuidas sa seda tööd teed. Tööarmastus. Calvin põhimõiste ettemääratus. Kõik ei saa lunastuse. Ei tohi kõhklema hakata. Teed hästi tööd mark vist oled väljavalitud. Jälgida teisi, ega nad ometi laisad ei ole. Inimese väärtus. Calvin vabastas töö raamistusest. Kui olen kingsepa poeg, siis ei pea tööd üle võtma, iga inimene tundku ära, milleks ta on ilma tulnud ja tehku seda. Tarbimisest sai võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole. Alles jäi moraalne piirang. "Tundekasvatus". Ei tohi elada priiskavamalt kui amet lubab. Protestantismi paradoks Töötada rängalt kuid samas mitte lubada enesekasu. Tekkis keskklass. Samas jäi moraalne eluviis. Töötegemine voorus, jõudolek pahe.
o Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne, hõbedane. o Põhiplaan muutub, anfilaad (pidulikku perspektiivi taotlev ruumide rida, kus vaheuksed paiknevad ühel hoonet pikuti läbival teljel) säilib osaliselt, ruumid muutuvad intiimsemaks, inimmõõtmeliseks, naistele buduaar ja salong. o Välditi sambaid, paraadtreppe o Kõrged, valgusküllased ja ümarad prantsuse aknad. o Seinad kaetud peeglite ja paneelidega, mille raamistusest hargnevad õrnad lilledest, oksakestest, lehtedest kaunistused. Seinapaneelidel kujutati rippuvaid vanikud ehk girlande ja embleeme. o Kristalllühtrid. o Treljaazi element iseloomulik rokokoole. Ka aiakujunduses rohkelt treljaazina kujundatud pergolaid, lavakujundused pergola laadis o Tihtipeale esemed ja ornamendid asümmeetrilised (näiteks seinalühtrid ehk braad). o Eluruumid tuuakse ka esimesele korrusele o Ukseraamid hajuvad ja seinad lähevad sujuvalt üle lagedeks
Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud looklevast raamistusest. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles on näha kordusi välisfassaadi ümaratest vormidest. 3 Juugendstiilile pole võõrad metallkonstruktsioonid, mida kasutati näiteks klaaslagedel.