luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul viljasalvena, hiljem peeti seal kolhoosipidusid ja viimaks ehitati kirikusaal ümber võimlaks, mida kasutasid eelkõige Uulu kooliõpilased. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel tagastati kirikuhoone kogudusele. Praegusel ajal tegutseb see Eliisabeti kiriku abikirikuna, jumalateenistusi seal ei
tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste
1350- 1520). leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. tellisegootika--romaani- aegsest Lombardia ehituskunstist pärinev arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi.
Näiliselt kõrvalised raamistuse elemendid võivad otsuseid mõjutada, sest muudavad võrdluse tausta. Näiteks kui antakse inimesele valida, kas päästetaks 200 inimest 600-st vs 600-st inimesest sureks 400. Antud juhul on ainuke erinevus variantide sõnastuses ning sellisel raamistuse muutmisel on tohutu mõju. Kusjuures kumbki neist raamistustest pole teisest parem, sest mõlemad esitavad lõppude lõpuks sama informatsiooni. Erinevad raamistused segavad inimestel tegemast neutraalseid ja objektiivseid valikuid. Ning muret tekitabki inimeste valikute ebajärjekindlus - nende eelistused muutuvad raamistuse muutudes vastupidiseks; ning inimesi saab nii kergesti manipuleerida selliste asjade abil, mis valikute sisu üldse ei puuduta. Raamistuse efekt on võrdlemisi levinud ning seda saab jälgida nii katsetingimustes kui ka reaalses elus. Nt toetavad arstid meelsamini raviprogrammi, mille edukus on 50%, kui sellist
moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud
(pind/joon/punkt), atribuutide definitsioonid, atribuutide väärtused, koodide süsteem. iv. Esitusmudel (eesmärgiks anda reeglid andmemudelis olevate andmete visualiseerimiseks arvuti ekraanil/printeril, plotteril/trükipressis) Tehakse eraldi: kaardiväljale (legend), kaardilehele (kaane kujundus või pealkirja kujundus, kompositsioon, voldingud, raamistused, rullimised, kaardiseeriale seeriakujundajale. Komponentideks: leppemärgi nimetus, leppemärgi kujutis, leppemärgi värv, leppemärgi prioriteet v. kvaliteedi nõuded c. tehnoloogilise skeemi väljatöötamine i. annab ülevaate konkreetsete kaardi koostamise tööetappidest ii. näitab protsesside kulgemise järjekorda iii. määratleb töö eest vastutajad
67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910. Selles villas on juugend oma põhjamaises tõlgenduses leidnud mitmeid väljendusviise: majal on asümmeetriline üldplaan, keskne hall, ruumide avardumine terassidele ja otseloomulikult loodusliku materjali kasutamine. Ehitise asukoht võimaldas hoone niimoodi planeerida, et see sulandub otsekui loodusesse. Villa on valmistatud erinevatest materjalidest ning aknaid ümbritsevad raamistused. Arhitekt pole kartnud mängida erinevate vormide ning kujunditega, mis üheskoos moodustavad nauditava terviku. Tänasel päeval kutsutakse hoonet Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust
siseaknad. Välisdekoori osas võisid need elamud olla väga erinevad, enamasti on tegemist väga rikkalikult kaunistatud hoonetega, nagu jõukama rahva elamisele vääriline. Puitkorterelamud võisid historitsismi ajajärgul järgida nii puit- kui kiviehitusviisi (Joonis 1.16 paremal). Viimane tähendas seda, et puidus imiteeriti võimalikult täpselt kiviarhitektuurist üle võetud proportsiooni ja detailikäsitlust, sealhulgas välisviimistluse dekoorielemente, nagu akende keeruka profiiliga raamistused, akendealused kassetid või seinapindu liigendavad rikkalikult profileeritud vahekarniisid. Kõige sagedamini on sellised, nn. kiviehitusviisi järgivad puitkorterelamud, neorenessanslikud, harvem teostati puidus neogootikat. Joonis 1.16 I korruse põhiplaan puitkorterelamus, kus elamus on eraldi köögitrepikoda ja peatrepikoda. Üks korter täidab terve korruse ja tal on anfilaadina läbikäidavad (vasakul). Historitsismile (19. sajandi lõpp) on omane
annaabi.ee 
