ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming
aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. [1] 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.[2] Ilmunud raamatud · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983)
(1975) koos Tiia (lavastatud aastal 1977) Toometiga "Liblikas ja peegel" Udujutt (1977) (kirjutatud aastal 1980) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010)
Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja
Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet, kellega on tal 6 last: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet, Elo-Mall Toomet ja Märt- Matis Lill. Jaan Kaplinski välismaal Jaan Kaplinski on tänapäeva Eestis üks tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, mis oli eesti suurim eksport, siis nende hulgas oli ka Jaan Kaplinski raamat "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Kaplinski tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006)
Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
• "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003)
1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud ,,Noorte kirjandussündmusel ' 76" , peale seda ilmus valik tema luuletusi kogumikus ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Tema esikkogu ,, Päevapildid" avaldati 1978 aastal. 2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära" stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: · Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992)
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal
filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ''armuaeg'' siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms. Esmamulje luuletustest on väga hea
filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ’’armuaeg’’ siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms.
uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Välismaa tuntus Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteburgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Tunnustused 1. Eino Leino auhind (1992) 2. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) 3. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 4
tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming
19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS
Kokkuvõte Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost, oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Jaan Kaplinskil on 17 luulekogu ja teda on tunnustatud viiel korral. Samuti on Jaan Kaplinski
Tema ajakirju võib liigitada territorialajakirjade hulka. Territoriaalajakirjad tegelesid peamiselt tegionaalse kultuurilise ja poliitilise probleemistikuga, kuid samaaegselt toonitasid nad oma kuuluust saksa kultuurrahvuse ja "valgustusühiskonna" hulka. "Nordische Miscellaneeni" andis Hupel välja kümme aastat. Ajakirja trükkimine ja levitamine Aajakirja käsikiri rändas läbi Riia Leipzigi ja saabus trükitud kujul tagasi alles pärast raamatumessi. Seetõttu jõudis ajakiri kodumaiste lugejateni küllaltki hilja. Samuti andis Hartknoch ajakirja trükist välja vaid temale soodsal Leipzigi raamatumessi ajal. Saksamaa lugejaid köitis ajakirja juures Venemaa ainestik, mis 18. sajandil pakkus suurt huvi. Ajakiri aga käsitles enamasti baltlasi. Ajakirja levikut soodustas selle mõõdukas hind. Ajakirja kaastöölised Suure osa ajakrija mahust moodustavad Hupeli enda artiklid. Ajakirja kaastöölised pärinevad
filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. Jaan Kaplinski väljaspool Eestit 12 Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Jaan Kaplinski tsitaadid 13 Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa. ("Jää...", 2009)
annaabi.ee 
