Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel
tekste tele ja teatrilavastustele. Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna.Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast. Valge raamat Paber valge, rida must Ridu tegin mitusada, nõnda näeme raamatust. ometi ei pane pada. Mõistlik mees nüüd küll ei julge Oma raamatukest viimast öelda, et on raamat valge. tegin soojast lehmapiimast, Ega äkki luuletaja päiksetõusust, päevatöödest, meile kärbseid pähe aja?! lumetuisust talveöödest. Sees on mitu joonistust, mitte üks neist pole must. Pildid kõik, mis leida siit, valmis tegi kunstnik Priit Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et see on ilus lõpetuseks. Lõppsõna
Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Minu arvamus Valisin Jaan Kaplinski eelkõige selle tõttu, et ta oli tegelenud mitme erineva stiiliga- luule, proosa ja romaan. Olin endale seadnud eesmärgiks enne natukene tutvuda J. Kaplinski loominguga kui hakkan tema kohta pisikest raamatukest kokku panema. Selle eesmärgi täitmise käigus lugesin tema luulekogu ,,Tolmust ja värvidest". Seal leidsin sellise luuletuse nagu ,,VERCINGETORIX ÜTLES", see on täiesti suurepärane luule. See on võimas ja arvatavasti mu lemmik luuletus. Mulle meeldib kuidas ta ütleb luules, et meilt võib võtta maa, kus me elame aga mitte maa, kus me surime ja mind küll tapetakse aga mu armastust ja viha tappa ei saa.
Pikkadel vihmastel õhtutel mõeldi välja lugusid, millest said kiiresti keerulise sündmustiku ja üha komplekssemate tegelastega romaanid. Kirjutati, loeti ette ja vaieldi. Kaminaesisest harrastusest välja kasvanud professionaalne auahnus sai õige sihi alles 1845. aasta sügisel. Charlotte avastas mõned Emily luuletused ja need jätsid talle nii sügava mulje, et ta veenis teisi õdesid ühiselt luulekogu avaldama. Londoni kirjastus, kes oli nõustunud raamatukest trükkima, kui õed osa kulusid kannavad, sai peagi oma autoritelt kirja: "Austatud härrad! Currer, Ellis ja Acton Bell valmistavad ette teost, mis koosneb kolmest omaette romaanist. Need võib avaldada kas koos või eraldi, vastavalt sellele, kuidas sobilikuks peate." Ühisettevõtmine õnnestus ainult osaliselt. "Jane Eyre´ist sai kirjandusaasta sensatsioon. Melodramaatiline lugu vaeslapsest, kellest
illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest" (1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt)
ja -sõprade rõõmuks peaks sündima tark raamat veinidest. Miks kirjanik Vetemaa on otsustanud välja anda veinientsüklopeedia? Ega sellise veinide taskuentsüklopeedia väljaandmine mulle erilist kirjanduslikku huvi saa pakkuda, välja arvatud see, et saan palju toredaid veininimesid teada. Ebahuvitav see ala ei ole - viinamäed ja see, kuidas veini tehakse, kuidas keskajal ilusad daamid tantsisid surutõrtes paljajalu ja vein pritsis... Aga et ma veinidest raamatukest kokku hakkasin panema, oli mu väliseesti gurmaanidest sõprade idee ja soov. Sest üldiselt teatakse veinidest Eestis siiski veel väga vähe. Kahetsen, et oma boheemlaslikus nooruses jõin nii vähe head veini ja rohkem selliseid, mille kohta üks koolkond ütleb «kangestatud veinid», teine «kangastatud» või «kangendatud». Ühesõnaga - tegemist on peedikatega. Kui oled ühe päeva joonud kalleid ja väga häid jooke heas seltskonnas ja korralikult söönud, siis on päev särav ja
realism ei kadunud kuhugi. Üldine jäik ettekirjutus muutus lihtsamaks. Sula aja muutused: · Kirjandusteostesse jõudsid ka lähiajaloo sündmused. · Võimalikuks sai esimeste tagasihoidlike kontaktide loomine pagulaskirjanikega. Eesti kirjanikel sai võimalikuks oma teoste avaldamine. 60-datel kerkib esile uus põlvkond, nn ,,kassetipõlvkond". Tegemist oli enamasti luuletajatega. Teoseid avaldati väikestes raamatutes, mõnikord avaldati ka mitu raamatukest, mis olid omakorda väikese karbikese sees. Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt. Proosas hakati käsitlema ühiskondlike teemasid, ajapikku muutus olulisemaks psühholoogiline inimeste siseilma kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi