Inimhing jääb alati mõistatuseks Inimhinge saladusi on alati püütud seletada. Sajandeid on huvi tuntud inimese mõttemaailmast, hingest ja vaimust. Mitmed teadlased on proovinud erinevate uuringute abil leida vastust küsimustele: miks me tahame olla keegi, kes me tegelikult pole; miks me teeme teineteisele haiget ning miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme? Läbi kirjandusteoste on nendele küsimustele märksa lihtsam vastata, sest raamatukangelased on alati salapärase, kuid samas inimeste üldist käitumist peegeldava iseloomuga. 62 Miks on nooruslik väljanägemine meile nii oluline? Iga päev me ei mõtle sellele küsimusele, kuid ometigi teeme kõik selleks, et näonahk oleks virsikuroosa jumega ning juuksed siidiselt pehmed. Inimesed tahavad olla igavesti noored, sest usuvad, et elu on elamist väärt ainult siis, kui oled noor ja ilus. Ka Oscar Wilde'i teoses ,,Dorian
Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapsest peale raamatuid lugenud, olen avastanud enda jaoks paljutki. Esimestes klassides loetud ,, Pätu'' ja ,, Sööbik ja pisik'' arendasid juba varases eas fantaasiat, kujutledes, millised raamatukangelased olla võivad ja elada nende seiklustele kaasa. Oli palju vahvaid raamatuid, mida lugedes sai ka iseennast seikluste keskele kujutletud ja kaasa mängitud. Raamatute lugemine õpetas ka grammatikat ja lausekujundamist, mis on lapseeas väga oluline, sest hiljem on väga raske seda õppida. Kahjuks on paljudel noortel see oskus puudu ja kirjutades või rääkides on palju vigu või räägitaksegi ainult lihtlausetes.
Senimaani, kuni ei sekku keegi teine minu mõttemaailma ning suudan jääda iseendaks, ei saa ükski hing takistada mul mõtlemast, et maailm, kus elan ongi parimatest parim. Lõpetuseks tahan öelda, et on palju lihtsam elada, kui mõelda positiivselt. Vaid sellisel juhul on maailm parim võimalikest maailmadest. See ei tähenda, aga et peaks naerma teise õnnetuse üle või muud säärast, aga pahadesse asjadessegi võib suhtuda nii, et see oli saatus. Lõpuks taipasid ka raamatukangelased, et see on vaid usk heasse elusse, tegelikult võib olla kõik keskpärane või halvimast halvim. Või miks mitte mõelda nõnda, et polegi olemas rohkem maailmu, niiet see lihtsalt peab olema parim oma headuses ja kurjuses.
andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge. Hilis-keskaegsest rahvajutust sai romaani "Faust" kirjutamiseks inspiratsiooni ka J. W. Goethe. Maisest elust ja sellega kaasnevatest loobumistest väsinud professor ei taha Mefistolt muud, kui tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana. Selles teoses kajastuvad kõik
esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad mööda Euroopat ringi, kui Eesti jääb neile alati tähtsaks paigaks, mida hinges kaasas kantakse. Lennart Meri kujutab teoses ,,Hõbevalge" meie esivanemate tulekut oma ajaloolisele kodumaale 5 tuhat aastat tagasi. Eesti ajaloolise proosa tippautoreid on Jaan Kross. Krossi proosa peateemaks on kompromiss/kompromissitus ja reetmine: eestlaseks olemise ja jäämise köietants võõraste jõudude meelevallas 1970.-1980
kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge. Hilis-keskaegsest rahvajutust sai romaani "Faust" kirjutamiseks inspiratsiooni ka J. W. Goethe. Maisest elust ja sellega kaasnevatest loobumistest väsinud professor ei taha Mefistolt muud, kui tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana
Vita brevis (1996) Maya (1999) Diagnosen og andre noveller (1986) (http://en.wikipedia.org/wiki/Jostein_Gaarder) Froskeslottet (1988) Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) I et speil, i en gåte (1993) Hallo? Er det noen her? (1996) 7 "Sofie maailm" kokkuvõte Raamat räägib tüdrukust, kes hakkab saama filosoofia kursusi. Teose lõpupoole selgub, et Sofie ja Alberto on tegelikult raamatukangelased, kellede läbi saab filosoofia kursusi hoopis teine tüdruk, Hilde. Hilde sai oma isalt sünnipäeva kingiks tema esimese teose- "Sofie maailm", kus on välja toodud jutustavas laadis filosoofia ajalugu ajastute kaupa. Siinkohal toon välja ajastute tähtsamad filosoofid ja nende põhiprobleemid. Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused
annaabi.ee 
