FOTOGRAAFIA. FILM. KINO. • „Illustratsioon“ Asendab: raamatuillustratsioonid Seotud: illuminatsioon (kunst) illumination (art) illustraatorid illustrators illustreerimine illustration infograafika infographics; information graphics kleepsud stickers miniatuurmaal miniature painting moejoonistus fashion illustration pildid pictures raamatuillustratsioon illustration in a book raamatukujundus book design raamatukunst book art Valdkonnad: KUNST. ARHITEKTUUR. INFOTEADUS. RAAMATUKOGUNDUS. MÄLUASUTUSED. KIRJASTAMINE. TRÜKINDUS. b) Märksõnadega seotud raamatute ja artiklite arv: • „Koomiks“ - ESTER: 46, ISE: 45 • „Lõputöö“ - ESTER: 5, ISE: 21 • „Pilt“ - ESTER: 66, ISE: 50
Kujutav kunst Maalikunst jäi tahaplaanile-kunstnikel oli palju teisigi võimalusi eneseväljenduseks. Tähelepanu keskmes olid plakatid, reklaamid ning ajakirjade, ajalehtede ja raamatute kujundused. 1. Reklaamplakatid-tihi oli nende peal kujutatud ookeanilaevu või auruvedureid 2. Maalitud kangad, mis jõulise joone ja väljendusrikkuse poolest plakatitele sarnanevad. 3. Graafika- peene joonegam särav. Levinumaks graafikaliigiks kujunes raamatuillustratsioon ja-kujundus Olilisemad tegijad Eesti raamatuillustratsioonis olid A. Vabbe, G. Reinforff, J. Vahtra,. N. Mei Art deco arhitektuur Suurejooneliste ja massiivsete, samas täiuseni viimistletud hoonete loomine nõudis suuri kulutusi ja polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4
Ka on Lalique oluline vaaside valmistaja. 4. Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s
igaühele ja igas kohas luua. 5 Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Maalis olid kirjanduslikud teemad ja vihjed täiesti harilikud ja siit oli vaid väike
pooldanud nad viimase vaenu tööstusliku toodangu vastu. Veelgi enam, nad tahtsid valmistada ilusaid asju, mida saaks suhteliselt odavalt toota tööstuses. Juugendi-aegne graafika · Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. · Graafika oli ala, kus kõige tähtsam väljendusvahend oli joon. Graafikas sai kõige paremini kujutada taimevarre piitsalikke jooni või naise pikki juukseid. · Raamatuillustratsioon, plakat ja tüpograafia olid alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. · Selle asemel pidi graafik keskenduma joonele ning antud kunstiala tasapinnalisusele. Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine
muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse nõuded piirasid maalijate tähtsamate töövahendite tooni nüansid, värv, atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oli täiesti loomulik, et sümbolism liikumine, mis haaras nii kunstnikke kui ka kirjanikke
kavandatud) objektidel. Juugendi rahvusvaheline iseloom ja suur mitmekesisus tähendavad seda, et on raske visandada arengu erinevaid liine ja rahvuslikke variatsioone mingil kronoloogilisel alusel. Siiski võib stiili jagada vastavalt stilistilistele kaalutlustele varajaseks ja hiliseks faasiks. Selle asemel, et luua sellist kronoloogiat on allpool käsitletud eri peatükkides eraldi iga kunstiharu arhitektuur, maal, plakatid, raamatuillustratsioon, klaas, juveelindus, tekstiil, mööbel jne. ja hiljem on lähenetud juugendile maade kaupa, et anda ulatuslikum ülevaade iga rahva panusest juugendisse. Lisaks käsitletud maadele levis juugend tegelikult palju laiemalt jõudes näiteks veel ka Türgisse, Tsiilisse, Tuneesiasse, Argentiinasse, Uruguaisse, Kuubasse ja Jaapanisse. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele
o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur ) graafika kujutava kunsti liik, mille peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. sajandil, Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks
annaabi.ee 
