Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund, siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab nurka maa tasapinna suhtesDeklinatsioon-näitab nurka geog põhjapooluse ja mag lõunapooluse vahelLorentzi jõud-kui vasak käsi asetada nii, et välja- sirutatud sõrmed näitavad pos. Osakesteliikumiskiirust, magnetväli B on suunatud peopessa, siis 90C all väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda F=qvBsin aAine mag läbitavus näitab mitu x on magjõud aines suurem magjõust vaakumis (jõud aines/jõud vaakumisF0)Ferromagneetik- aine, mis tugevdab palju kordi magnetväljasid ja magneetub kergesti (Fe ja kroom)Paramagneetik-aine, mis õige vähe magneetub ja õige pisut tugevdab magnetvälja (AL ja volfram)Diamagneetik-aine, mis nõrgendab magnetväljasid ja peaaegu ei magneetu (vask ja kuld)Magneetiline infosalvestus-perioodiliselt tekitatakse domeene ja hiljem loetakse neid (kassett)
suunatud piki selle joone puutujat Jõujoone suund ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ampere seadus: Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud, mis on võrdeline voolutugevuse, magnetilise induktsiooni, juhtmelõigu pikkuse ja voolu suuna ning vektori B nurga vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel sirgvoolu puhul väidab, et magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund, ringvoolu puhul aga, et kui voolu suund ringjuhtmes ühtib parempoolse kruvi pea pöörlemise suunaga, siis selle voolu magnetvälja suunaks ringjuhtme teljel on kruvi kulgliikumise suund. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli järgi
2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud? Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakesi. FL=qvBsin 5. Seos Lorentzi jõu ja kesktõmbejõu vahel? Kui osake liigub paraleeleselt magnetväljaga, st =0, siis sin=0, FL=0, trajektooriks sirgjoon. Kui =90, FL=qvB, trajektooriks ringjoon. FL=Fkt. qvB=mv2/r/v qB=mv/r.
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3
F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiiruse kontuuris. Thompsoni valem. L induktiivsus, C mahtuvus Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Lorentzi jõud. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud. F=qvBsin Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul
3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda. Jõu suunda saan määrata vasaku käe reegli järgi. Näpud – positiivselt laetud osakeste liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis.
(pöörisväli) 9. Vasaku käe reegel Ampere'i seaduse jaoks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 10. Mis on Lorenzi jõud? Valem, seletused, mõõtühikud ja suund. Lorenzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjub liikuvale laenguga osakesele. F=qvBsin F Lorenzi jõud (N) q osakese laeng (C) v osakese liikumise kiirus (m/s) B magnetinduktsioon (T) nurk vektorite v ja B vahel (nurk osakese liikumise ja magnetvälja suuna vahel) Lorenzi jõu suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit: Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial
põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI- ühikuks on üks tesla (T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1 T), Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud, kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. FL = qvBsin B magnetinduktsioon (T) q laeng v voolu kiirus (m/s) Kuna positiivse laenguga osakesed liiguvad voolu kokkuleppelises suunas, siis võib neile mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku käe reegli abil : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. (elektronide
suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus sõltub langu suurusest, kiirusest ja magnetvälja tugevusest. Kasutatakse nt. Elektromagnetilistes ioonmootorites, FL=qvBsin FL Lorentzi jõud (N) q elektrilaeng (C) v kiirus (m/s) B magnetiline induktsioon (T) liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel (kraad) 10. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu jaoks Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
AMPEARI SEADUS - Käib magnetjõudude kohta: Kuidas käitub juihe magnetväljas?. - näitab, kui suur jõud mõjub vooluall olvale juhtmele magnetväljas -aluseks ekejtrimootorite konstrueerimiseks -b-magneti tugevus -tähiseks f - Vasakukäereegel=== voolusuund sõrmede suunas, jõujooned pihku, pöial näitab, kuhu poole hakkab liikuma LORENTZI JÕUD Jõud, mis rakendub liikuvate osakeste ja magnetvälja vahel. Laetud osakesed liiguvad vabalt. -tähis on FL ja tähis on N ning valem on FL=qvBsin -B on magnetinduktsioon e. Välja tugevus -rakendatakse paljudes kohtades: kineskoobi töö põhimõte, maa magnetväli, radioaaktiivne kiirgus. -suuremada laenguga osake kaldub kõvasti tohkem kõrvale -KÄE REEGLID JÄLLE: + osakeste puhul vasaku käega ja oaskeste puhul parema käega Peopesa-jõujooned, sõrmed-osakeste suund, pöail-mis suunas kaldub. FERROMAGNEETIKA -pehmel magneetiline salvestamien ajutiselt ag kõval magneetiline salvestamine pikemaajaliselt.
(laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/videod/video_06.htm video alalisvoolu masinast.. vb ei tööta vooluallikas FA = IBLsin (juhe liigub) FL = qvBsin (aineosake liigub) L = e * t/I i = - /t Fk = m a FL = Fk e = - L*l/t F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng v voolu kiirus (m/J) nurk voolu suuna ja vektori vahel (°) L juhi induktiivsus (H) elektromotoorjõud (V) magnetvoog (Wb) muutus t aeg (s)
püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Tähendused FA = IBLsin (juhe liigub) FL = qvBsin (aineosake liigub) q laeng v voolu kiirus (m/J) nurk voolu suuna ja vektori vahel (°) L juhi induktiivsus (H) elektromotoorjõud (V) magnetvoog (Wb) muutus
0 kI B= d M F B= B= M = Fl M = BISn IS Il In q v F B 0 = = B= F L = qvBsin F L = qvB sin F = qvB = F B . l . L m Br 0 0
otsapinna väljuda. Laengukandjatel, mis on tagumisele otsale lähemal kui l, kulub selleks mõistagi seda vähem aega, mida väiksem pikkus neil läbida tuleb, aga aja t jooksul väljuvad kõik N laengukandjat. Nende kogulaeng on Nq, kus q on ühe laengukandja laeng. Voolutugevuse definitsiooni I=qtI=qt, põhjal saame, et I=Nqt. järelikult on Lorentzi jõu vektori pikkus esitatav kujul: FL=IlBsinN=NqltNBsin=qvBsinFL=IlBsinN=NqltNBsin=qvBsin, kuna juhtmelõigu pikkuse l ja laengukandjal selle läbimiseks kulunud aja t suhe võrdub laengukandja suunatud liikumise kiirusega v. Niisiis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud FL=qvBsin kus on nurk osakese liikumissuuna (kiirusvektori) ja magnetvälja suuna (B-vektori) vahel. Kuna positiivse laenguga osakesed liiguvad voolu kokkuleppelises suunas, siis võib neile mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku
Amperei seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud (F=Bilsin), mis summeerub ühikulisele laengukandjale mõjuvatest jõududest. Lorentzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest. Lorentzi jõu valem tuletatakse Amperei seaduse valemist, kasutades voolutugevuse definitsioon valemit I=q/ t=Nq/ t F=IB lsin=(Nq/ t)B v t sin=NqvBsin http://www.abiks.pri.ee FL=F/N=qvBsin (Lorentzi jõud) AINETE MAGNETILISED OMADUSED Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks: 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli
mõjub jõud meetri kohta K=2*10(-7)N .1A=1C/1s.Ampere'i seadus-magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Kui juht on jõujoontega risti, siis jõu arvväärtus F=BJl. Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga all, siis on F=BJlsin. Lorentzi jõud- nim.magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõud on risti laengu liikumise suunaga siis see jõud tööd ei tee ja laengu liikumise kiirust ei muuda Fl=qvBsin. Massispketromeeter-seda kasut. mikroosakeste identifitseerimiseks ja täpseks keemiliseks analüüsiks. Tema töö põhineb Lorentzi jõul. St et elektriväljas kiirendatud osakesed juhitakse magnetvälja ning uuritakse nende trajektoore. Tsükliline kiirendi- seal kiirendatakse laetud osakesi ja kokkupõrkes teiste osakestega uuritakse nende siseehitust. Töö põhineb lorentzi jõul st et magnetvälja sattunud laeng hakkab liikuma piki ringjoont F=qvBsin
4. millises asendis on juhe magnetvälja suhtes · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv Ampeari jõud on võrdeline magnetiduktsiooniga, juhtmes oleva voolutugevusega ja juhtme pikkusega ning sõltub nurgast juhtme ja magnetinduktsiooni vahel. FA= BJLsin · Lorentzi jõud on võrdeline laengusuuruse, laengu liikumis kiiruse ja magnetvälja induktsiooni korrutisega ja sõltub nurgast laengu liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel. FL= qvBsin · Lorentzi jõud on magnetväljas liikuvale laengu mõju. ELEKTRODÜNAAMIKA · Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, milles juhtme ümber magnetilise induktsiooni muutus tekitab juhtmes elektrivoolu. · Magnetvoog näitab läbi suvalise pinna kulgevate jõujoonte arvu. = BS cos , milles magnetvoog (Wb) B magnetinduktsioon S pindala (m3)
juhile mõjuva jõu suunda. Ampere'i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. Elektromagnetiline induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis kirjeldab pinda läbiva magnetvälja suurust. see on võrdeline magnetiduktsiooniga ja pindala korrutisega. = B S cos Ühik Wb veeber
jooned. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe rusika reegel: rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Lorentzi jõud mõjub magnetväljas induktsiooniga B, laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele. Valem: F =qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka magnetvälja suunaga. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu kohta väidab, et neli väljasirutatud sõrma näitavad postitiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel
arvuga. Magnetvooks läbi mingi pinna S nimetatakse homogeenses magnetväljas korrutist B=BScos= B*nS ((((B ja n on vektoris peale viimast võrdusmärki))) Gaussi teoreem magnetvälja kohta. Magnetilise induktsiooni summaarne voog läbi mistahes kinnise pinna võrdub nulliga. 52. Lorentzi jõud. Selle praktilised rakendused. Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse järgmise valemiga: FL=qvBsin . Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel. Lorentzi jõu suund määratakse samuti vasaku käe reegli abil. Voolu suunaks võetakse positiivse laengu korral tema liikumissuund, negatiivse laengu korral sellele vastupidine suund. Ka Lorentzi jõud on risti nii magnetvälja jõujoonte kui osakese liikumise suunaga.
Asi pole lõplikult selge. Lihtne mudel on kehade konarustega seletuv. Need haakuvad üksteise taha nagu hammasratta rattad, vedelik viib need konarused üksteisest kaugemale. Väga siledate pindade korral hakkavad mängima aga oma osa adhesioonijõud ( jõud erinevate ainete molekulide vahel). Näiteks hõõre kahe väga sileda pinna vahel. 5.3.4. Lorentzi jõud Laenguga osakesele mõjub magnetväljas liikudes jõud, mida nimetatakse selle avastaja järgi Lorentzi jõuks: FL = qvBsin, kus q on elektrilaengu suurus, v - laengu liikumise kiirus, B magnetvälja induktsioon, - nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzi jõud on suunatud risti nii laengu liikumissuunaga kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suunda aitab määrata vasaku käe reegel: Asetame vasaku käe magnetvälja suhtes nii, et jõujooned suunduvad peopessa (peopesa on pööratud põhjapooluse poole) ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda (elektronide liikumise vastassuunda).
annaabi.ee 
