piirprodukti tulu. MRPL = TR/ L, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut MRPL = MPL x MR, kus MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT EDp = nõutava koguse QD muut % / kauba enda hinna P muut % , kus EDp - nõudluse hinnaelastsuskoefitsient, QD nõutav kogus, P hüvise hind. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel KAAR- EHK KESKPUNKT EDp =( (QD2 QD1) / ( ½ (QD1 + QD2)) 100) / (((P2 P1) / ( ½ (P1 + P2)) 100), kus QD1 on esialgne nõutav kogus, QD2 - on pärastine (muutunud)nõutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENDI arvutamisel PUNKTELASTSUSENA EDp = (((QD2 QD1) / QD1) 100) / ((P2 P1) / P1 100), kus QD1 on esialgne nõutav kogus, QD2 - on pärastine (muutunud)nõutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind.
tarbijate kadu tarbijate kadu (p) D p* pt M+t pm M QS0 QS1 Q* QD1 QD0 Joonis 19. ImpordiKogus piirangute (Q) mõju Kõigepealt tasub tähele panna, et suletud turu (st rahvusvahelise kaubanduseta) korral kujuneks tasakaaluhinnaks p* ja tasakaalukoguseks Q*, kuna seal on kodumaine nõudlus D ja kodumaine pakkumine S tasakaalus. Kuid avatud majanduse korral, kui
n juured, astmed, exp, log, trig. 4. Tasakaalu mõiste, turu tasakaalu mudelid (1.ja 2. ning n hüvisega) Tasakaalu mõiste- valitud üksteisega seotud mutujate väärtuste niisugune seis, et süsteemi seisund säilub. Turu tasakaalu mudelid: 1 hüvisega: 3 muutujat Qd, Qs, P eeldus Qd-Qs=0, Qd, Qs 4 parameetrit a, b, c, d>0 d ja b tõusud Q d=a-bP langev sirge Lahend: Qd, Qs, P Qd=Qs=Q lahend järjestatud paar (P;Q) Qs=-c+dP tõusev sirge 2 hüvisega: Qd1-Qs1=0 Qd2-Qs2=0 Qd1=a0+a1P1+a2P2 Qd2=a0+a1P1+a2P2 Qs1=b0+b1P1+b2P2 Qs2=b0+b1P1+b2P2 (a0-b0)+(a1-b1)P1+(a2-b2)P2=0 n hüvisega: kõik hüvised sõltuvad kõigist hindadest. Koefitsendid arvulisedlahend arvuline. 5. Maatriksid ja vektorid, maatriksitehted, vektortehted. Maatriks: Olgu i reaindeks ja j veeruindeks siis x1-1.ve-s, xj- j-ndas veerus, aij i-nda võrrandi j-nda muutuja koef., dj i-nda võrrandi vabaliige.
Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C a)) 0G 0G d b) 0G c c)) df/cf b f d) ab G a e) 0Qd1 f) ed g) dQd2 450 0 Qd0 Qd1 Qd2 Sissetulek Qd (kasutatav tulu) 1. Kulude katmise punkt ehk säästulävi on sissetulekutetasemel? e 2. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd0 on võrdne? d 3.Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub? c 4. Autonoomne tarbimine C0 võrdub? b 5. Autonoomne säästmine S0 võrdub? a 6. Tarbimine C sissetulekute tasemel Qd2 on võrdne? g 7
g :Frgf (7) ef (g) nuolA eulurelnlr spy ee,r n{lldg'tr iuurtgg'g:**t-'xV :e8u. eutltleeruelsns 'turu gg'6:qd1 'snsdpl esnluoou uo e8lrt pqqnl qlqlN S6'0:d ?rr.o'o ir-:rl,.,lr 1" .
1 Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Valin plaadi paksus: h1 = 80mm ja betoonp~oranda paksus: h2 = 30mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b = 1, 0m. Normikoormused: kasuskoormus: qk = 12, 4kN/m2 vahelaeplaadi omakaal: qk1 = 0, 08 · 25 = 2, 0kN/m2 betoonp~oranda omakaal: qk2 = 0, 03 · 20 = 0, 60kN/m2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 12, 4 = 18, 6kN/m2 plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1.2 Talade mo ~o~tude valimine Valin peatala risl~ oike m~ o~odud: 300 × 600(h). Valin abitala ristl~oike m~o~odud: 200 × 400(h) 1.3 Arvutuslikud avad Plaat on toetatud v¨ alisseintele 120mm abitala laius on 200mm.
Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C a)) 0G 0G d b) 0G c c)) df/cf b f d) ab G a e) 0Qd1 f) ed g) dQd2 450 0 Qd0 Qd1 Qd2 Sissetulek Qd (kasutatav tulu) 1. Kulude katmise punkt ehk säästulävi on sissetulekutetasemel? e 2. Säästmine S sissetulekute tasemel Qd0 on võrdne? d 3.Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub? c 4. Autonoomne tarbimine C0 võrdub? b 5. Autonoomne säästmine S0 võrdub? a 6. Tarbimine C sissetulekute tasemel Qd2 on võrdne? g 7
annaabi.ee 
