Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asustuse. Pühaste on allikakoht
KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu. Aastaringselt on keelatud kalapüük: kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool. KALASTUSLUBA Õngepüük Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikult kasutataval veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega Igaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumise
maakülas Aakre Pühastel, Võrtsjärve lõunatipul. Sinna oli Betti isa 1930-ndate aastate lõpul ostnud väikse maja koos põllulapiga. Talviti viibiti siiski Tartus Narva maantee korteris. Iseseisvusaja lõpul hakkas Alverit tõsiselt huvitama rahvaluule ja rahvapärane sõnavara. Ta uuris vanu kirjakeele allikaid, näiteks on säilinud 315 lehte väljakirjutusi Wiedemanni sõnaraamatust. Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja omapärased inimtüübid ergastasid kujutlust ja inspireerisid uusi värsse. 1942. aastal lõi Alver 14 uut luuletust, lühipoeemi ,,Leib" ja kangastuse ,,Lutseviir". Pühaste tsüklis saavutab äärmise piiri nõudlik kunstiline lihtsus, literatuurne sõnavara ja pildistik on muutunud üdini rahvapäraseks, kuid on tundlikult poeetiline. 1943. aastast pärineb käsikirjaline luulekogu ,,Elupuu" käsikiri, mis okupatsiooniolude tõttu trükki ei pääsenud. 1944
H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu, kuhu kuulusid veel nt P. Viiding ja O. Kangilaski [5]. Sõprusest arbuja Betti Alveriga kasvas Talvikul välja armastus. Nad abiellusid 1937. aastal- vaikselt, tunnistajateks vaid A. Oras ja P. Viiding. Ka pidu ei toimunud. Nad elasid algselt Tartus, väikeses kahetoalises korteris. Paar aastat hiljem, 1940.ndate aastate algul kolisid nad Teise maailmasõja pärast Võrtsjärve lähedale Pühaste külla Alveri isa maamajja elama ja olid seal kuni 1944. aasta septembrini. Lapsi neil polnud. Talvik inspireeris suuresti Alverit sügavalt oma harituse, sisemuse ja eeskujuga [9]. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal, 1945. aastate algul arreteeriti Talvik süüdistatuna spionaazis. Talle määrati väljasaatmine viieks aastaks Siberisse, kus ta kurnavate olude tõttu haigestus ja 1947. aastal 43- aastasena Siberis vene okupantide vanglas suri.
Tarvastu jõgi 22.0 108 Purtsi jõgi 30.6 107 Konguta pkr. 19.0 97 Leie pkr. 17.3 58 Meleski oja 11.0 41 Väluste oja 10.0 33 Oiu pkr. 9.3 22 Pühaste oja 8.4 21 5 R S-E Suurus Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järve ulatus põhjast lõunasse on 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Euroopa normide järgi kuulub ta suurjärvede hulka. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Võrtsjärv on madal järv.
nende vahel kasvavate niitudega (7%) ning üleujutusaladel kasvavad luhaniidud. Metsadest ligi 20% on madalsookaasikud. Pedja ja Põltsamaa jõe kaldavallidel kasvab laialehiseid lammimetsi. 8) Asustus: Ülimalt hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda looduslikku rada. Suuremad asulad on · läänerannikul: Valma (154), Väluste (109), Järveküla (79) ja Pikasilla (104 el.); · idarannikul: Pühaste (70), Rannaküla (52), Vehendi (83), kus paikneb ka Limnoloogiajaam; · põhjarannikul: Kolga-Jaani (431), Leie (291), Meleski (137), Kaavere (131) ja Lalsi (142 el.); · kirdes suurem asula Laeva küla (471 el.) Kaugseire andmeil on põllumajandusalasid vaid 14 %. Need asuvad Võrtsjärve põhjarannikul ja kirdes Laeva ümbruses. 9) Kaitsealused territooriumid: Alam-Pedja looduskaitseala (Eesti keskosa suurim märgala 25 846 ha), ala soostumus on 82%
Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures. Teised, sageli väiksemad, olid ehitatud ojade ja jõgede peale külade lähedusse või asusid metsahenamaade vahel, kus leidus vee ülepaisutamiseks sobiv koht. Meie maastiku juures olid need enamjaolt
Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise veetaseme juures 0,756 km3. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996). Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge (Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe, Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla, Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas
annaabi.ee 
