PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema
Tee analüüs kahe luuletuse põhjal. Kõik sile kõik riimid ja rütmid, Kõik silbid ja sõnade käik: Kõik valitud ,,kunst", kõik helin Kõik virved ja värvide läik! Kui ainult hinge neil oleks!.. Käändsõnu-8 (riimid,rütmid,silbid,sõnad,käik,kunst,helin,läik) Pöördsõnu- 1 (oleks) Muutumatuid sõnu- 2(ja, kui) Sa käsi päikest mitte tõusta ja keela tuuli tõttamast, ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja kose kohin kustuneks- siis mine laulusid lukustama ja lauliku nuttu ning naeru keelma!...
nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja
Tähelepanu äratavad ka geniaalselt välja mõeldud nimed nagu Kodak, Polaroid. Eestis on üsna levinud ka võõrsõnade kasutamine nimetustes. Nimetuse valimisel on hulk huvitavaid nüansse, mida arvestada aga kõige tähtsam on siiski terviklik kujund ja ettevõtte imago, mis valitud nimest lähtub. Kui nimi ja ettevõtte tegutsemine kokku ei lange, tekib tarbijas kohe tõrge. Reklaamtekstides esineb sõnaliikidest kõige rohkem nimisõnalinsi ja omadussõnu ning vähem pöördsõnu. Omadussõnade esinemine on loogiline, sest reklaamides tõstetakse esile toote häid omadusi.Uuringud, mis pärinevad üheksakümnendatest aastatest väitsid, et tol ajal kasutati Eesti reklaamides üsna vähe omadussõnu. Lausestruktuuri kohta tehtud uuringud toovad välja, et reklaamides on laused lühemad kui tarbeproosas. Kasutatakse rohkem loetelusid, fraase ja vähem täislauseid. Eriti torkab see
Kokku- ja lahkukirjutamine NIMISÕNA OMADUSSÕNA Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud)
sagedased sk, -nd, -ng: Häidesk, Kliimask, Lepisk, Lepind, Kisand, Nagland, Ritsing, Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja- Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid. Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid. Eesti priinimistu eripärad Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste perekonnanimedega.
suhkur: suhkrut, vaagen : vaagnat (number-tüüpi sõnad) kümmekond : kümmekonna, sadakond : sadakonna kohv, kehv, kõhn puder : putrude peente kommete viis : viit, kuus : kuut süsi, vesi, mesi, esi, tõsi, susi käänduvad nagu käsi (susi : soe : sutt) taltsas, kitsas, ablas, aldis, kubjas, siiras, võõras, kärbes jne käänduvad nagu hammas (taltsas : taltsaste) 1 laine : lainete küünal : küünalt mõlemad : mõlemate pöördsõnu töötama : töötada, taotlema : taotleda käskima : käsin naasma : naasin, möönma : möönsin oskama : osanud kaebama : kaevanud Lühike ülivõrre lik-lõpulised sõnad: õnnelik : kõige õnnelikum ehk õnnelikem Võrdlusastmeid ei saa moodustada sõnadest minimaalne, maksimaalne, optimaalne, sest need tähistavad juba omaduse kõrgeimat määra. LAUSE ÕIGEKEELSUS H 2. Võõrmõjulised ühend- ja väljendverbid.
Romaani rikkaliku sõnavara on ta ammutanud oma vanemate värvikast keelest ja Wiedemanni sõnaraamatust, mille ta laskis endale Kopenhaagenisse saata. Ta on võtnud tarvitusele ka hulga murdesõnu (näiteks hollender, kahk, vahk ja paljud teised), mis muudavad teose leksikaalselt väga varjundirikkaks. Eriti rohkesti leidub romaanis haruldsi omadussõnu ( näiteks hunnitu, mootsik, krannim jpt). Ka leidub romaanis rohkesti murdelisi pöördsõnu (nt hälbima, kelmama, lailama jt). Tegelaste keelt ilmestavad ka rahvapärased laen- ja võõrsõnad, nagu atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla piimamehes" kujundirikas stiil
annaabi.ee 
