Põllumeesteseltsid Põllumajandusseltide eesmärgiks oli ja on kaasa aidata Eesti maaelu, põllumajanduse ja põllumajandusteaduse arengule.Üheks esimeseks seltsiks võib pidada 1796ndal aastal Tartus asunud Keiserliku Liivimaa üldkasulikku ja ökonoomilist sotsialiteeti, mis tegeles maaharimise, loomakasvatuse ja teiste põllumajandusalaste küsimustega. 19nda sajandi keskpaigani kuulusid seltsidesse siiski valdavalt ainult mõisnikud. Suurem põllumajandusseltsid levik algas 19nda sajandi lõpus, mil loodi mitmeid aianduse,- mesinduse ja loomakasvatuse seltse. Esimeseks talupoegade endi poolt asutatud seltsiks oli 1870ndal asutatud Tartu Eesti põllumeeste selts. Põllumeesteseltside osatähtsus põllumajandusteaduse ja -kultuuri edasiarendamisel jäi küll mõnevõrra väiksemaks kui eelmisel ajajärgul, kuid kursuste läbiviimisel ja eriti näituste korraldamisel oli nendel siiski oluline osa täita
Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD Tartu Vene Avalik Raamatukogu.
Rahvusliku liikumise eeldused: uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“
Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele. Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks loodi merekoole, 1864. rajati merekool Heinastesse. Laevandusest kujunes oluline majandusharu. Millise tulevikuvõimaluse andis eestlastele 1863.a passiseadus? Minna Venemaale ja mujale ,,ilusat elu otsima"
Kroonumaade puhul tomius ostmine hoopis teistel alustel- riigivõim määras kindlaks konkreetse ostuhinna (ei olnud kaubeldav). Nii mõisa kui talumajandus 19 sajandi lõpul oli suht tugev, olid arengud läbi teinud. Taluühiskond tervikuna kõikide nende reformide tulemina oli aga hoopis enam tekkinud sotsiaalne kihistumine. 20. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj. Teoorjuslik mõisamajandus. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Põllumajanduse arengu põhijooned 19.sajandil Teoorjuslik mõismajandus- kõrgaeg oli 18 saj löpp, 19 saj algus. Mõisate puhul tähtis viina tootmine ja teraviljakasvatus.Umbes pool saagist läks viina tootmisele. 1830nendatel levisid uued ideed, selgemaks sai, et senine teorjuslik majandusviis ei olej ätkusuutlik. 1830nendatel toimub läbimurre ja valdavaks saab mõte et teoorjus tuleb asendada raharendiga. Mõisatesse tuli tööle vötta palgalised sulased.
kartuli ja lina kasvatamine. Põllumaade laiendamine uute maade kasutuselevõtmise teel. Eelkõige oli tegu maade kuivendamisega. Aurumasinad 1860.aastatest peale. Aurumasinad tegelesid mõistes, sajandi lõpukümnendil jõudsid ka taludesse. Veisekasvatus. 20.saj alguses mõisates peamiseks tootmisharuks muutus piimakarjakasvatus. 20.saj alguses jõudis see pööre lõpule, piimakarjakasvatus muutus kõige olulisemaks tootmisharuks. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Kõige olulisem põllumajandusselts asutati 18.saj lõpus. Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 1792. Sotsieteedil oli mitmeid haruseltse, samuti ka eraldi spetsialiseerunud erialaseltsid. Muutused maaühiskonnas Talude kruntimine Üleribasus – põllumaad jagunesid ümber küla ning olid ebavõrdse kvaliteediga, ribadena olid jaotatud talude vahel. Üleribasusest tulenes väljasundus, ehk ühel põllulapil tuli korraga kasvatada ühte kultuuri
Uuenduseks olid auru jõul töötavad masinad. Kõige tähtsam oli rehepeksu masin, mida esialgselt kasutati mõisates ning sajandi lõpul masinad jõudsid ka taludesse. 1910. a jõudsid esimesed traktorid Eestisse, neid oli vähe ja nad olid pigem näidistooted kui töövahendid. Tegeleti veisekasvatusega, nii liha kui ka piima jaoks. Veisekasvatus tõi endaga kaasa tõuaretuse, et saada parima tõu, mis toodaks rohkem piima või on massilisem. Meierei (Väike piima tootev firma). Põllumajandusseltsid ja ühistegevus: Alates 18. saj lõpust on keskset rolli mänginud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (1792), rajati Riias ning hiljem toodi asutus Tartusse, sest siin asub Tartu Ülikool. 1753 oli rajatud Londoni Kuninglik põllumajanduse selts. Sotsieteedil oli üks põhiasutus, kuid ka mitmeid esinduslike asutusi teistes piirkondades. Hakati korraldama põllumajanduse näitusi, millest võtsid eeskuju Eesti talupojad, kui hakkasid arendama oma
annaabi.ee 
