Põlle laius: 75 cm + õv 2 cm ( külgedele 1 cm) Vöö pikkus keha ümber: 140 cm + õv 1cm ( otstesse 0,5 cm ) Vöö pikkus kaela ümber : 45 cm + 1 cm Vöö laius: 8 cm + õv 1cm (2xvööpaela valmislaius ja 2x0,5 cm ) Tasku pikkus: 15 cm + õv 5,5 cm(alläärde 1,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Tasku laius: 25 cm + õv 3 cm ( külgedele 1,5 cm) 2) Lõikame välja põlle detailid. 3) Töötleme põllepaelad. 4) Töötleme lõikeservad kahekordse palistusega ja kinnitamisel jäävad põllepaelad palistuse vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötleme allääre nurgad ehk õmbleme nurgad puhtaks d. Kinnitamine masinal kääniseosa 0,1 cm kauguselt murdejoonest. e. Traageldame või kinnitame tasku asukohale. f
Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle peale seotakse vöö ja põllepaelad peidetakse selle alla. Vöö on tavaliselt vaskpandlaga. Omapärased on naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil toestatult vormis hoitud tanud, talvemütsid. Abielunaisel või ka lesel, lahutatud naisel olgu peas ikka ka peakate. Kui mees ja naine pole abielu sõlminud, kannab naine neiu riideid. Jalas kantakse pätte või pastlaid. Muhu päti peal peab kindlasti olema kaks roosi, üks punane,
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel,
veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks.
Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud,
Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. VIIDATUD ALLIKAD 1. Eesti Atlas. (2011). Avita Kirjastus. 2. SAAREMAA: loodus, aeg, inimene. I köide. (2002). Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3
Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank -Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17. sajandil. Oti mõis - valmis 1850. a. Panga pank - Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Piretikivi - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. Vabadussõjas langenud saarlaste monument - Vabadussõjas 1918 - 1920 langenute mälestuseks. Veel: Vaekoda, Odalätsi allikad, Tehumardi ausammas, Tumala kultuskivi, Vahase saare hiidrahnud,
Tikand kujutab nelja ühesugust umbes 16 cm kõrget lillemotiivi. Tikandist 3 cm kõrgemal algab 1 cm laiune põiki põlle kulgev lappvolt, millest 3 cm kõrgemal on teine ja sellest veel 3 cm kõrgemal kolmas samasugune volt. See põll on tehtud Ambla kihelkonnas Nõmmeküla vallas Loodevälja külas 1860. aastal ja ta hakkas moest kaduma 1890. aastal. Pidulik põll on soovitav teha nii pikk, et see jääks seelikust umbes 10 cm lühem. Põllepaelte otsad ei jäänud seljale rippuma. Põllepaelad on soovitav õmmelda nii pikad, et neid saaks selja tagant läbi tuua ning ees sõlmida. Nii saab sõlme ilusasti vöökihtidega katta. Tikand (A 509:4724) A 509:4724 9 Vöö Naiste vööd olid kirjatud valgele linasele põhjale värvilise villase lõngaga. Ambla vööde
Kord kui Epp reisilt tuli, hakanud kivi kasvama, muutunud aina raskemaks ja kukkunud maha. Kui Epp tahtis kivi põlle sisse tagasi panna, hakkas see veelgi kiiremini kasvama. Kivi oli nii pehme, et nõia küünejäljed jäid selle kui vaha sisse selgesti näha. Sellest sai kivi ka endale nime. Teise loo järgi olnud Palmse ja Sagadi piirid vastakuti ning sealsed elanikud ei teadnud sageli, millisest piirikülast keegi pärit oli. Kingu talus elanud Krõõt otsustanud piirile kivi viia. Tema põllepaelad ei pidanud aga vastu ja kivi kukkus põllule pool versta teest eemale, sinna, kus ta praegugi lebab. (LISA 14) Vana-Jüri rändrahn Vana-Jüri rändrahn asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas Käsmu poolsaare kirdeosas Vana-Jüri neemel maismaa ja mere piiril. Läbi metsa kulgeva raja äärde jääb ka teine Käsmu tuntud rändrahn, milleks on Matsi kivi. Vana-Jüri rändrahn on suurim rahn neemel asuvate kivide
Need on: meteoroloogia-tsükkel: Mis tuleb ammudes arusta, / singudes sinisalusta? (vihm); Mis sealt jõesta jooneb, / katsub küla kaevudesta, / kivikildude vahelta? (vikerkaar); kaunviljade tsükkel: Mis on üsna ümmargune? (hernes); Mis on pisut pikergune? (uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega
Vanapagan tahtnud korra Virtsust Muhumaale silda teha. Mees ei ole alati suurelt maalt Muhumaale ja Saaremaale pääsnud, kui süda soovinud. Arvanud, et kui silla üle Virtsu väina teeb, siis enam takistusi ees ei ole. Pärnus olnud sel ajal õieti palju kiva. Seda teadnud Vanapagan. Läinud Pärnu, kogunud kivid kokku, tahtnud Pärnu kividest Virtsu silda teha. Kivid ladunud Vanapagan kõik põlle sisse. Lõpe kõrtsi juurde jõudes läinud mehikesel põllepaelad katki. Kivid langenud kolinal põllest maha. Vanapagan vihastanud, ei hakanud enam kiva koguma, läinud oma teed. Lõpe kõrtsi ligidale sündinud aga Vanapagana kividest suur mägi. Virtsu sild jäänud sedaviisi ehitamata. Pärnu on sest saadik ilma kivideta, sest Vanapagan need kõik sealt ära viis. Vanapaganal olnud Muhus tihti tegemist. Väin Virtsu ja Kuivaste vahel pahandanud teda. Ei muud kui võtnud nõuks Virtsust Muhumaale silda ehitada, et hõlpsamini suurelt maalt
annaabi.ee 
