Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu.
9. Kirjeldage rauaaegset maaviljelust Eesti aladel järgmisest märksõnadest lähtuval: ribapõld, kaheväljasüsteem, adramaa. Kasvatati otra, nisu, kanepit, lina (need 2 riideks), rukkist. Olid põllutüübid: ribapõld (kus põld oli jaotatud võrdselt kõigi elanike vahel), kaheväljasüsteem (1 oli söödis, teine pool oli vili), kolmeväljasüsteem (üks pool talvevili, teinepool suvevili, kolmas söödis), alepõld (kus maad saadi juurde metsa arvelt põletades), põlispõld (muudkui künnad ja lõikad). Künti põldu, et kividest lahti saada, et hapniku rikkamaks musta mulda saada. Adramaa: härg oli ees ja inimene lükkas. Künti põldu. 10. Mille põõlest erineb Eesti alade viljakasvatus lõunapoolsete alade omast? On oht, et talvel külmub vili ära. Puudus: Ei saa aasta läbi saaki, pole soe, pole päikest nii palju. Eelis: Muld toitaineterikkam, pole nt ohtu, et tsikaadid/maipõrnikad tuleksid ja kõik vilja ühe korraga ära sööksid (kahjurid)
Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut:
sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks. Mõisted: põlispõld korrapäraselt haritav maa alepõld pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad. Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid, loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid
· juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. 17.-18. saj domineeris kolmeväljasüsteemis kesapõllundus: põlispõld oli jaotatud kolmeks väljaks, igal aastal oli üks neist kesa all. Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati. 18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati
Maal tekkis krooniline tööpuudus. Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets raiuti maha, puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. Kui mulla viljakuse tase langes lasti uus mets kasvada. Sööt-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt mõneks ajaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Põlispõld. 2- ja 3-väljasüsteem. Tootmissuund: Põllukultuurid: teraviljad, herned, tatar. Loomakasvatus: veised, hobused, lambad, lehmad. 24. Maaühiskonna sotsiaalne struktuur (kihistumine) ja maaühiskonna üldine elukorraldus. Kihistumine: adratalupojad moodustasid 17 saj lõpul eesti talurahva üldarvust ligikaudu 75% ülejäänud 25% talurahvast kuulus vabadike, üksjalgade, sulasrahva või mõisateenijate sotsiaalsetesse rühmadesse.
nähtub, et Lõhavere ojale ehitatud vesiveski juures asunud maad, mille talupojad olid maha jätnud, kasutas mõis; osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud (kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16 tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi)viljapõlluna, s.o eeskätt odra all oli 15 ¾ ja 2 7/8 tündrimaad eri headusega maad ning kesa all 7 7/8 ja 14 31/32 tündrimaad. EAA, f. 1850, n. 1, s. 54, l. 21p22 Otto Johann von Bocki järeltulijad (genealoogiline tabel) Otto Johann oli ooberstleitnant Bernhard von Bocki (16251670) lapselaps. Liivimaal kuulusid sillakohtunik Otto
http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf Puutumatud – India muistsed põliselanikud, keda aarjalased ei pidanud ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. Puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid töid- koristama mustust, nülgima tapetud loomadelt nahku jne. http://www.slideshare.net/uhisgum/muistne-india Põlispõld – põld, mida kasutatakse pika aja vältel. Põlispõld on põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/poldjamuld.htm Püha tuli – tuli, mida pärslaste usundis pidi alaliselt põlemas hoidma. Püha tuli, kreeka keeles Ἃγιον Φῶς (sõnasõnalt „püha valgus“), süttib ortodoksi kiriku kinnitusel üleloomulikul viisil
annaabi.ee 
