Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib.
Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib.
ettevalmistamine: 1) õhu ettevalmistamine (makroosakeste eemaldamine, filtreerimine, eelsoojendamine ja/või eeljahutamine), 2) õhu laadimine (vabasisenemisega, keerisliikumisega, õhulaaduriga), 3) kütuse ettevalmistamine (filtreerimine, vee ja õhu eristamine), 4) kütuse etteanne (vabasisenemisega, kütuse etteandepumbad), 5) kütuse pealeanne (kõrgsurvepumba tüübid, kõrgsurveliin) Küttesegu sisemoodustamine: 1) põlemiskambrite tüübid (jaotatud, jaotamata,kombineeritud), 2) segumoodustamise viisid (kelmeline, mahuine, mahulis-kelmeline, pritseliigid ja pritsenurgad, kütuse faakel, pihustuskarakteristik) 38. Kolbmootori heitgaaside komponendid Komponendid: O2 , N2, CO2, H2O, CO, HC, NOx, SOx, C, Pb 39. Normaalne ja detonatsiooniline põlemine Normaalne põlemine toimub 20 m/s...40 m/s, detonatsiooniline aga 2000 m/s.
VÄÄVLISISALDUS Väävel on kahjulik lisand, ta esineb kütuses lahustunud kujul. Kütuse ja väävli põlemisel põlemiskambris tekivad : ● S + O2 = SO2 ● 2S + 3O2 = 2SO3 (2 – 3%) Kuna õhus on küllaldaselt niiskust ja põlemisel vesinik põleb H – H2O ja väävli gaasid ühinevad veeaurudega ja seega tekib: SO2 + H2O = H2SO3 SO3 + H2O = H2SO4 Ning need on tugevatoimelised mineraal happed, ja nad põhjustavad väljalaske SPM põlemiskambrite, klappide ja väljalaskekollektorites korrosiooni, aga peale nootorist väljumist tekitavad nad atmosfääris happevihmasi, millised maapinnale sajavad. TUHA SISALDUS Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist. Kiirekäigulistes mootorites kütuses võib tuhka esineda mitte rohkem kui: 0,08% ja aeglase käigulistes mootorites võib kütuse tuha sisaldus olla kuni: 0,025% (raske kütus)
valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1. kolvide kompressioonrõngaste seisukorrast 2. klappidr tihedusest 3. Põlemiskambrite mahust Kompresioonirõngaste tihedust saab muuta ainult rõngaste vahetamise teel, Klappe saab „tihendada“ klappide sooveldamisega, ning põlemiskambri mahtu saab muuta kas: silindripea aluse tihendi paksuse muutmisega, või kepsutalla aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist indikaatorit või maksimeetrit. Pz võib üksikutel
sisestamiseks (Foto 8). Vedeliku suunatakse põlemiskambrisse seni, kuni kogu põlemiskamber on täidetud vedelikuga. Antud juhul täideti pleksiklaasi ülemise servani ning hiljem arvutati maha ruumala, mis kulus pleksiklaasis olnud avause täitmiseni (1 cm3). Nelja silindri tulemused jäid vahemikku 51,46-51,34 cm3 (Tabel 7) 19 Tabel 7. Mõõdetud plokikaane põlemiskambrite mahud Paiknemine, silinder Põlemiskambri maht, cm3 1 51,46 2 51,34 3 51,38 4 51,50 Foto 8. Abivahend põlemiskambri mahu mõõtmiseks
Silindri kaane temperatuuri ja soojusvahetus komprimeeritavalt õhult L0 = 1/0,21 ( C/12 + H/4+ S/32 O/32 ) kmol/kg põhi sfääriliselt kooniline või seaduspäratult nõgus. silindri seinte kaudu on tunduvalt väiksem. Kui arvestada ,et Mahuliste põlemiskambrite eelis on nende lihtsus . Tähtis on külma 12 kg © + 32 kg(O2) = 44 kg (CO2) , mootori hea käivitus, mis suurel määral oleneb põlemiskambri 3. Mootori koormatusest (termilise koormuse suurenemisel 4kg (H2) + 32kg (O2) = 36 kg (H2 O) jne. Saame et L0 = 0,495 sisepinna ja tema mahu suhtest. Otsepihustamisega põlemiskambritel
annaabi.ee 
