ATP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SARVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES. FOTOSÜNTEES-KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI(KÕRVALPRODUKT O2). GRAANUM-KLOROPLASTIS ÜKSTEISEGA KOHAKUTI PAIGUTUNUD TÜLAKOIDIDE KOGUM. KAROTINOID-TAIMERAKKUDES ESINEV KOLLANE, ORANZ VÕI PRUUN PIGMENT. KLOROFÜLL-ROHELINE PIGMENT KLOROPLASTI TÜKALOIDIDES, SEOB VALGUSENERGIAT. KLOROPLAST-TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES MAKROENERGILINE ÜHEND-MADALAMOLEKURAALNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA. PIMEDUSSTAADIUM-KLOROPLASTI VEDELIKUGA TÄIDETUD VAHERUUMIS KOHE PÄRAST VALGUSSTAADIUMIT TOIMUV FOTOSÜNTEESI TEINE ETAPP. STROOMA-KLOROPLASTI SISEMUST TÄITEV V...
4. soojustama issulate 5. jalakäija pedestrian 6. ümber töötlema prügi recycle 7. tuumaelektrijaam nuclear power station 8. tootma generate 9. puudus lack 10. välja laskma emit 11. linnade vohumine urban sprawl 12. jalgrattatee cyclepath 13. prügimägi dump 14. säästmine pollution 15. veepuudus water shortage 16. ülerahvastus crowded 17. lage raie clear cutting 18. kaldalähedane inshore 19. vee energia hydropower 20. päikseenergia solarpower 21. mandri euroopa continental Europe 22. vahepeatus call at 23. mäenõlvad mountain slopes 24. tõkestuma hamper 25. sissetung invasion 26. loodus keskkond natural habitat 27. eraldatud separated 28. munakivisillutisega cobblet 29. föön hair- dryer 30. putukatõrje insect repellent 31. esmaabi first- aid 32. tulikuum boiling hot 33. jäiselt külm freezing 34. nõmm moor 35. kaldaäär coastline 36. metsalangetaja lumberjack 37
kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik? Oil is the primary energy source in Peru and it accounts for over 50% of Peru's energy needs. Wind Potential - Tuuleenergia Solar Potential- Päikseenergia Coal Reserves- Kivisüsi Natural Gas Reserves- Maagaas Oil Reserves- nafta Autotööstus, Kalatööstus, Metallitööstus(toodetakse rauamaaki), naftatootmine Riigi rahvaarv 28 409 897 (2003) inimest. KANADA ökoloogiline jalajälg 7.66 gha/in. Millega tegeleb riik? Autodetööstus Lennundus Õlletööstus Nafta ja gaas Ravimitööstus Masinaehitus Kivisüsi Fossiilkütuseenergia.
Süsivesikud: suhkrud, tärklis, kiudained Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju.
otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke Tuuleparke on otstabekas rajada lagendikele, rannikualadele või avamerele on on tuuline Millised on päikseenergia kasutamise eelised ja millised puudused Eelised on et see on kõige keskkonnasõbralikum ja ei tekita saastet ega müra. Hoolduskulud on samuti väiksed. Puudused on et päiksekiirgus jaotub ebaühtlaselt ja koguaeg ei paista päike. Päiksepaneelide tootmine on väga kulukas. Nimeta kolm Euroopa riiki mis suudavad oma energiavajaduse ise katta Venemaa, Norra, Taani Nimeta Euroopa riike mis on sunnitud peaaegu kogu vajamineva energia importima
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TA...
24) Mis on entroopia? Q Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. S = T S entroopia muut Q üleantav soojushulk T süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist. Põhjenda. Jah. Päikseenergia arvelt on võimalik Maa entroopiat kahandada ehk saastet vähendada.
24) Mis on entroopia? ΔQ Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. ΔS = T ΔS – entroopia muut ΔQ – üleantav soojushulk T – süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist. Põhjenda. Jah. Päikseenergia arvelt on võimalik Maa entroopiat kahandada ehk saastet vähendada.
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid ...
- Lõuna sõltuvus GATT - GATT ja ITO WTO - Keha GATTile - 164 liiget sh Euroopa Liit - Tegevuse 3 komponenti: - Kaubandusläbirääkimissed ja lepped - Printsiibid - Vaidluste lahendamine IV loeng Energia Inimetekkeline energiasüsteem Mitte inimtekkeline energiasüsteem Päike Esimene inimtekkeline energiasüsteem tuli, tule kontrollimine - Komponendid o Ressurss päikseenergia muutmine o Muutmine o Tarbimine - lõke - Taristu puuriit, mingi varu kogumine - Keskkonnamõju on toimunud areng komplitseerituse suunas - Areng logistiline ja tehniline areng Maailma energiatarbimine - 200 aastaga tarbimine väga palju kasvanud, üle 3 korra inimese kohta - Enim kasutatakse süsi, naftat ja maagaasi - Tekkinud taastuvenergia - Euroopas nafta ja maagaas - Aasia süsi Ressursid
30. Mida ütleb miinimumseadus? organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kordamisküsimused 6 1. Joonista ideaalne kinnine lämmastikuringe põllumajanduslikus ökosüsteemis 2. Millised on loodusliku ja põllumajanduskoosluse suurimad erinevused? Looduslik Põllumajanduslik • Ainult päikseenergia • Päikseenergia koos lisatoiduga ja fossiilkütustega • Madal produktiivsus • Suur produktiivsus • Suur liigirikkus • Väike liigirikkus • Genofondi mitmekesisus • Genofond vaene • Toitained ringlevad enamuses • Looduslik ringlus asendumas lisaväetistega süsteemis
otstarbekas kasutada 16.Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku 17.Kuhu on otstarbekas rajada tuuleparke Tuuleparke on otstabekas rajada lagendikele, rannikualadele või avamerele on on tuuline 18.Millised on päikseenergia kasutamise eelised ja millised puudused Eelised on et see on kõige keskkonnasõbralikum ja ei tekita saastet ega müra. Hoolduskulud on samuti väiksed. Puudused on et päiksekiirgus jaotub ebaühtlaselt ja koguaeg ei paista päike. Päiksepaneelide tootmine on väga kulukas. 19.Nimeta kolm Euroopa riiki mis suudavad oma energiavajaduse ise katta Venemaa, Norra, Taani 20.Nimeta Euroopa riike mis on sunnitud peaaegu kogu vajamineva energia importima
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad:
Päiksekiired ,,neelduvad roheliste taimede klorofülli molekulides. Nende energia salvestatakse keemilistesse suhkru ja rasva ühenditesse ning kantakse selle abil üle taimeraku mehhanismi. Suhkru- ja rasvamolekulid rändavad seejärel edasi mööda toiduahelaid ja jõuavad aegamööda ka inimese kudedesse. Seal sidemed lõhustatakse ja päikese energia vabaneb, nüüd selleks, et juhtida lihaseid, maksa, neere ja suuraju närviringeid. Päikseenergia on sega ülimalt käegakatsutav meie kehades, igal silmapilgul. Süda lööb päikese jõul, aju töötab päikese jõul. Me mõtleme ,,päikesemõtteid", isegi kui nende sisu ahel nii sünge olla võib. Päike on olnud aluseks maa kliimale. Seda koosmõjus meie loodusliku kasvuhoonekattega, mis miljardite aastate vältel on mähkinud meie planeeti veeauru, süsihappegaasi ja teiste soojust hoidvate gaaside sisse. Imestus nr.2: Musträstalaul imeliselt kaunis
· Ebakindel, ei saa kunagi asendada täielikult taastumatuid, lisaks on see kallis ja pole võimalikki rajada igale poole tuuleparke vms, ka kaotaks suur hulk energiatööstusse hõivatud inimesi oma töö (naine 19 aastane). · Igalpool ei ole võimalik rakendada/kasutada seadmeid taastuvenergia saamiseks (mees 29 aastane) · Sellega peab ise jändama palju, elasin pikalt ühes majas kus oli vaid päikseenergia, hädapärast kui vihmased ilmad sai kasutada generaatorit, palju jamamist oli. Kunagi tuleb sinna lisaks tuuleenergia siis on kergem. Samas elekter ja küte on kallis, siis miks mitte natuke pingutada et saa oleks peaaegu poolmuidu käes. Samas päikesepaneelid, genekad, tuulemastid jne on kallid. Võtab aastaid et tasa see teha (naine 31 aastane) · Ei ole veel väljatöötatud viisi, kuidas taastuvenergiat säilitada, nö. hoidlates vms (naine 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
