...................................................................3 2. Päike. .......................................................................................................................................4 3. Päikesesüsteem. ......................................................................................................................5 3.2. Päikesesüsteemi koostis. .................................................................................................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 Sissejuhatus
Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib
Miks võib Päike ära kustuda? Päikese keskmes asuvates termotuumareaktorites toodetakse ühes sekundis 700 millionist tonnist vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau
..........................................................................................................................................9 4 Päike........................................................................................................................................................................... 10 4.1 Tekkimine ja areng..............................................................................................................................................10 4.2 Päikeseplekid ja -tsüklid......................................................................................................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................................................................... 13 Viited.....................................................................................................................................................................
kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja magnetiliste omadustega ainete vahel. • Magnetvälja igas konkreetses Pilt 2 – Maa punktis on määratud tema suund magnetväli ja tugevus. • Vaakumis on laengute mõju kõige suurem Päikese aktiivsus: Päikeselaigud • Päikeselaigud ehk päikeseplekid on tumedad laigud Päiksel, mis on seotud magnetväljaga. • Tugev magnetväli takistab kuuma gaasi tõusu fotosfääri ja põhjustab temperatuuri languse 3000K-4500K. • Laigud näevad välja tumedad, kuna on ümbritsetud palju kuumema 6000K fotosfääriga. • Päikeselaigud avastas Galilei 1610. aastal. Pilt 3 – Päikeselaigud Päikese aktiivsus: Protuberants • Protuberants on Päikese atmosfääris intesiivne
- Peamiselt koosneb Universum tumeainest, tumeenergiast, veel ka vesinikust ja heeliumist. Universumis on miljardeid galaktikaid, mis paiknevad kettide ja kihtidena, moodustades kärgja struktuuri 10. Hubble`i seadus. - Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. 11. Päikese laigud ja aktiivsus. - Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja polaarsust, siis 22,08 aastat. Fotosfääri alla tõusvate konvektsioonivoolude kohal on Päikese pinnal eredamad laigud, läbimõõduga umbes 1000 km. Kohad, kus veidi jahtunud gaas alla tagasi läheb, on tumedamad. Nii moodustub pulbitseva Päikese pinnale teraline ehk granuleerunud struktuur.
3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis
läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Atmosfäär- Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja
Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm. Päike on umbes viis miljardit aastat vana. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit kraadi ja tuum kuni 13,6 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85 Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. Päikeseplekid Maailma valitseb Päike. Tänu sellele energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised
· Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt · Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal) 12.Asteroid · On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad · Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel · Kujult ebakorrapärased 13.Päike · On täht · Kaugus Maast 150 milj. Km · Päikesel on laigud(päikeseplekid) ning suurendusel on näha võrkjat mustrit ehk granulatsiooni · Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb · Kindel pind puudub, sest on gaasiline keha · Fosfäär-valgust tekitav sfäär · Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist : kromosfäär ja kroon · Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest · Päike mõjutab Maad nii kiirguse kui laetud osakeste voogudega · Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem
termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikeseplekid Päikese kroonis on 10¹¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääris 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva tuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust. Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale 3
Päikese energia maale 1,36 kW / m2 Mitu protsenti Päikses koguvõimsusest jõuab Maale? Olgu Maa korrapärane kera raadiusega 6400 km. Ühele m2 langeb 3,9*1026 . Kera pindala S = 4*(pii)*r2 Maa pindala S=4*3,14*64002= 12,56*64002 = 5,145*1014 m2 Maale kokku 1360*5,145*1014 = 6,9*1017 en. Milj langeb Maale Mitu protseni on see Päikese koguenergiast? X=6.9*1017*100/3,9*1026= 2*10-7% Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid, kui laike on plaju, siis on Päike aktiivsem. Aktiivsus muutub tsükliliselt, periood ca 11a.
kestab mitu päeva järjest. Sellest hoolimata on tekke põhjus neil siiski sama. Mõned aastad tagasi oli päikeseaktiivsuse miinimum kuid nüüd on aktiivsus tasapisi tõusuteel. Muude nähtuste hulgas näitab seda nõndanimetatud päikeseplekkide arvu kasv. Päikesetaoliste tähtede elus mängib olulist rolli magnetväli. Vahel lähevad selle jõujooned sassi ja takistavad pinnakihtide loomulikku liikumist. Neis kohtades tekivad päikeseplekid - elektriliselt laetud plasma plahvatused, mille tulemusena kiirendatakse elektriliselt laetud osakesed Päikese pinnalt eemale. Päikese kroonist planeetidevahelisse keskkonda "lenduvat" osakeste voogu nimetatakse päikesetuuleks. Kui plahvatus toimub piirkonnas, mis juhtub olema suunaga Maa poole, võivad laetud osakesed mõne päevaga meie lähikonda jõuda. Päikesetuule osakesed eemalduvad Päikesest
Poeg õnnestus aga Toskaania suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest, ning tal õnnestuski aastal 1610, saada Toskaania suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Samasse aega kuulub ka konflikt kirikuga. ,,Päikeseplekid" Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist
Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Milline on päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit
korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava
Päike Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist alumine on umbes paartuhat kilomeetrit paks kromosfäär. Sellele järgneb kroon, mis võib ulatuda kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Päikese atmosfääri ja sisemuse vahele jääb umbes 400 km paksune fotosfäär. Kuigi fotosfäär on Päikese atmosfääri tihedaim osa, on seal gaase niivõrd vähe, et Maa mõistes on tegemist vaakumiga. Sealne atmosfääri rõhk on 1/10000 Maa atmosfääri rõhust merepinnal. Päikeseplekid Fotosfäär on sageli kaetud tumedate, kord ilmuvate, kord kaduvate laikudega e. päikeseplekkidega. Suurimad neist võivad ületada Maa läbimõõdu mitmekordselt. Päikeseplekid paistavad tumedad, kuna ümbritseva fotosfääriga võrreldes on nad tunduvalt jahedamad. Enamik päikeseplekke esineb polariseeritud paaride või rühmadena. Enamasti paiknevad nad paralleelselt Päikese ekvaatori suhtes, tähe pöörlemise ida-lääne suunal. Päikese loited
Galilei üritab talle selgeks ,teha et kõik mis ta seni rääkinud (Veenuse faasid, Jupiteri trabandid) on kõik tõsi. Galilei näitab mungale üht patakat, kus on ära seletatud ookeani tõusude ja mõõnade põhjused, ent enne kui ta jõuan munka keelata tal neid lugemast, on munk juba nina pidi paberites. Galilei on kaheksa aastat vaikinud. Kui troonile astub uus paavst, kes on ise teadlane, saab Galilei sellest julgust ja alustab uuesti uurimusi keelatud alal. Päikeseplekid. Galilei maja Firenzes. Galilei õpilased Federzoni, väike munk ja Andrea Sarti, kes on nüüd juba noormees on tulnud tema juurde loengule. Galilei loeb püstijalu mingit raamatut. Virginia ja Sarti õmblevad kaasavara. 9) Galilei pole enam aastaid ühtegi raamatut kirjutanud. Virginia saab Proua Sartilt abielu kohta nõu ning nad räägivad horoskoobist. Sisse astub ülikooli rektor Gaffone, kaasas raamat päikeseplekkidest
Plahvatades supernoovadena Päikese lähedal, need tähed seaksid elu Maal ohtu, kuna plahvatustest tingitud röntgenkiirguse ja osakeste voog kahjustaks osoonkihti ja radiatsioonitase Maal ületaks ohutu elamise piiri. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit - nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis
konvektsioonitsoon 200,000 km T=2 000 000 K fotosfäär tekib nähtav kiirgus < 500 km T=5750 K - 5780 K Energia allikad: Termotuumareaktsioonid, H => He Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinna plasma ja taevakeha magnetväli osutavad teineteisele vastastikmõju. Need näevad välja nagu väikesed tumedamad alad, mis enamasti jäävad ekvaatorist üles- või allapoole, sest Päikesel on kaks poolust, ning pingelised jõujooned nende vahel. 8. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. V: Kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk)
annaabi.ee 
