peegelduv päike. Näiteks veebruaris keskpäevase päikesepaistelise ilmaga näitasid mõõtmistulemused Tallinna lähiümbruses otsekiirguseks 850W/m2, aga 80-85° nurga all maapinna suhtes, kus hakkas mõju avaldama ka lumepinnalt peegelduv päikesevalgus, näitas kiirgusemõõtja 900W/m2.2 3.2. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit. Päikesepaneelis toimub valgusenergia muundamine elektrienergiaks fotogalvaanilise efekti abil, milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis. Elektronid lüüakse oma aatomitest välja, põhjustades elektrilise potentsiaali erinevuse. Elektronid hakkavad liikuma läbi materjali, tekitades elektrit. Päikesepaneelid toodavad päikesekiirgusest alalisvoolu, mida saab kasutada seadmete toiteks või patareide laadimiseks. Ühendades süsteemi inverteri saab alalisvoolust hõlpsasti tekitada vahelduvvoolu, mis on tänapäeval levinud ülekandevõrkudes.
Paikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Päikesepaneeli ehitus Päikesepaneeli ehk PV paneeli (photovoltaic) võib ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid
PÄIKESEPANEELID 2014 Päikesepaneelide jaotus Päikese paneelid jaotuvad monokristallilised päikesepaneelid ja polükristallilised. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kus paneelides kasutatakse kristallilist räni. Monokristallilise päikesepaneeli kasutegur on ligikaudu 20%. Need on kõige efektiivsemad ning seega ka kõige kallimad. paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks, valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. Üldiselt koosnevad päikesepaneelid ränist kas amorfne või kristalliline Polükristallilised päikesepaneelid on väiksema kasuteguriga, kuid veidi odavamad Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid elemente, mis on omavahel ühendatud (ühe suure elemendi asemel). Polükristallilise paneeli kasutegur jääb 17% juurde.
loovtöö, tuli otsus, mida teha kergelt ja hakkasingi seda tasapisi ehitama. 3 1. Ettevalmistused Esimene probleem tekkis selles, et kasvuhoones pole elektrit ja iga kord hakata majast pikendusjuhet tõmbama muudab selle süsteemi kasutuks. Seega tuli mõelda välja alternatiivne energia allikas. Mõttest käis läbi nii tuulegeneraator, päiksepaneel ja suure mahutuvusega aku mida tuleb laadida. Peale kaalumist otsustasin päikesepaneeli kasuks ja seega tuli hakata otsima päikesepaneeli. Kõigepealt üritasin otsida seda erinevatest Eesti e-poodidest, kuid see oleks läinud maksma 100 euro ringis, seega liiga kallis. Siis otsustasin päikesepaneeli osta ebay.com leheküljelt. Peale mõningat otsimist leidsingi sobiva paneeli, mis oli 25w ja 12v, ning alumiinium raamil ning võrdlemisi odav vaid 31$ + saatmine 7$, mis teeb eurodes kokku vaid 35 eurot. Ainuke miinus oli tarneaeg, mis oli üle kuu.
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel.
Räni tüübist sõltub päikesepaneelihind ja efektiivsus. Kõige odavam on amorfne räni, kuid ta on ühtlasi ka vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid materjal on kallim, see tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid- kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena ning hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks millest valmib üks suur element.Monokristalliliste päikesepaneelide kasutegur on ligikaudu 20%. Polükristallilised päikesepaneelid- natukene väiksema kasuteguriga, kuid samas veidi odavamad. Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid elemente, mis on omavahel ühendatud- see tähendab et terve paneel koosneb mitmetest väikestest elementidest. Polükristalliliste paneelide kasutegur
4 1.1 Päikesepaneelide liigid Pikemalt peatun elektrienergiat tootvatel päikesepaneelidel, PV-elementidel (photovoltaic). Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Elektrienergiat tootvate päikesepaneelide eriliigid on järgnevad. Monokristallilised päikesepaneelid (Monocrystal solar panels) on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena
Päikeseenergia Jaanika Sunni, Andra Vebus Päikeseenergia Taastuv Alternatiivne energia Eelised Taastuv ja lõputu Kättesaadav kõikjal Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest.
tootmiseks. Päikeseenergiat saab tasuta kätte, see on taastuvenergia, ta on puhas, töötab ilma keskkonda kahjustamata. Iga päev langeb Maale Päikeselt energiakogus, millest jätkuks maa- asukale 27 aastaks. Me kasutame sellest ära vaid ÜHE protsendi!!! Päikeseenergiat saab kasutada ka Eesti tingimustes, kuigi võiks arvata, et Eestis paistab liiga vähe päikest. Et päikeseenergiat oma huvides ära kasutada, peab soetama päikesekollektori või päikesepaneeli. Eestis on päikesepaneel võimeline sooja ja elektrit tootma 9 kuul aastas, ka pilves ilmaga. Päikesepaneel toimib vähemalt 50 aastat. Selle soetamine on tohutult keskkonnasõbralik ning tasub ära ennast suhteliselt kiiresti. Päikesepaneel katab ära 20-60% hoone aastasest soojusenergia tarbest. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. TÄNAME KUULAMAST!
● Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast ning need ei koorma keskkonda. ● Ei tarbi kütust ning hoolduskulud on madalamad. ● Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energiatootmistehnoloogiatest kõige väikesemad. ● Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes 80 korda rohkem energiat kui kulub tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. Pilt tuulegeneraatorist Päikeseenergia ● Päikesepaneeli elemendid ehk päikesepatareid alustavad energia tootmist vähese valgusega. ● Päikesepaneelide suur eelis on peaaegu hooldusvaba süsteem. ● Neid on erinevates suurustes ning neid saab paigaldada katusele, seinale, maapinnale. ● Päikeseenergia on keskonnasäästlik taastuvenergia. Pilt päikesepaneelist Biomassienergia ● Bioenergiat saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisel.
kodudesse oleks võimalikult väike. Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures. Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest
ka Päikese energiaga. Eesti ei ole eriti päikeseküllane ja enamus päevi on pilvised või vihmased. Päikese energia tootmise seisukohalt on see väga halb, ses on loogiline, et pilves ilmaga ei saa toota päikese energiat päikesepatareiga. Heal juhul saaks üks ruutmeeter päikesepatareid aastas toota vaid 100kWh elektrienergiat, ometigi terve katus peaks suutma aastas ühe inimese elektrivajaduse täielikult rahuldada. Kahjuks pole päikesepatarei eriti odav lõbu- üks ruutmeeter päikesepaneeli maksab umbes 1000 eurot (eesti rahas umbes 15000 krooni) ja sellise hinna eest see tasub ennas ära alles saja aasta pärast. Päikesepatareide hinna määravad kaks tegurit: esiteks materjal ja tehnoloogia ning teiseks tootmise maht. 90% tänapäeval toodetavatest päikesepatareidest on valmistatud kristallsest ränist, kahjuks pole siiani leiutatud tehnoloogiat kuidas ülipuhast ränikristalli saaks odavamalt toota, just see tõttu püütaksegi kogu maailmas välja töötada
jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni. Elemendist püütakse vabanevaid elektrone. Seega on
Suurimad päikeseenergia jaamad maailmas. On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud piirkondadeselektriga varustamiseks. Päikeseenergiat saab kasutada väga efektiivselt kütmiseks ja valgustamiseks. Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult. Päikesepaneeli ,,kütus" ehk päikesevalgus on tasuta saadaval. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. Üldine juurdepääs ja ammendamatu energiaallikas. Ei tooda töötamise ajal kasvuhoonegaase ja säästab fossiilseid kütuseid. Valmistamiseks vajalikud materjalid on hõlpsasti kättesaadavad. Vähe hooldamist. Ei ole kuigi varustamiskindel, sest ta sõltub päikesevalgusest , mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutujs öösel ja
välja ühest alumiiniumi tükist, mis tagab maksimaalse vastupidavuse, sest liitekohti pole, mis murduda võiksid. Energiaallikas ja haldus Satelliit saab orbiidil energiat päikesepaneelidest, mis paiknevad satelliidi külgedel. Missiooni edukaks läbiviimiseks on vaja energiat päikesepaneelidest võimalikult efektiivselt koguda, ülejäägi korral seda akudesse salvestada ja kogutud energiat satelliidi tegevuste jaoks laiali jaotada. Energia kogumiseks on satelliidil 6 päikesepaneeli, millest igaüks koosneb kahest elemendist. Iga päikesepaneel toodab optimaalsetes tingimustes 2.4 W elektrienergiat, kuid ainult siis, kui Päikese poole on pööratud ainult üks päikesepaneel. Satelliidi kuubikujulisuse tõttu valgustab Päike satelliidi pöörlemise erinevates faasides enamasti mitut päikesepaneeli ja seetõttu on summaarne toodetav võimsus tavatemperatuuril 2.4 W - 3.6 W. Lisaks sõltub võimsus ka satelliidi
Energeetika tulevik... Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades Ø Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks Ø Kasutatakse fotoelemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist (n- ja p- pooljuhid) Monoteraline Päikesepatarei
Päikesepaneelid Päikesepaneelid on kõige hooldusvabamad ja lihtsamad elektrienergia tootmise süsteemid. Paneelide eluiga on 30 kuni 50 aastat ning 30 aastase eluea korral on nende tasuvusaeg ligikaudu 10 aastat mikroettevõtetele ning eramajadel ligikaudu 15 aastat, sõltuvalt süsteemist. Päikesepaneelide kasutamine võimaldab vähendada võrgust võetavat elektri hulka ja müüa ülejääva osa elektrivõrku. Päikesepaneelide paigaldamine ja ühendamine on lihtne. [23: 16] Valdav osa päikesepaneeli koostematerjalist on räni. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Päikesepaneeli tootlikkuse põhiline näitaja on ränielemendi efektiivsus, st kui palju sellele langevast päikesekiirgusest suudetakse konventeerida elektrienergiaks. Kõige
seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. · Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja nende kasutegur jäi alla 10% , kuid tänaseks päevaks on see tõusnud kuni 22 % ni. · Suurem osa paneeli materjalist on räni. · Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. · 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid, polükristallilised paneelid, sadestatud kilega paneelid. · Päikesepaneelis energia kogumine ülekandmiseks vedelikule toimub läbi päikesekollektori. Päikesepaneelidest koostatud päikesepatarei Päikesekollektor · Jaguneb kaheks: lamekollektor ( tasapinnaline ja vasest plaat) ja vaakumkollektor( vaakumtorudega). · Otsene päikesekiirgus läbib kollektori spetsiaalkatte ja langeb
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneelid Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks. Päikesepaneelide-süsteemi kasutamine on täiesti automaatne. Esmajärjekorras kasutatakse päikesepaneeli toodetud elektrit. Kui päikeseenergiat pole piisavalt, tarbitakse lisa elektrivõrgust. Päikesepaneelide paigaldamine ja suunamine Statsionaarne paigaldamine katusele: Eestis on kõige ideaalsem päikesepaneelid paigaldada lõuna suunas ja 40° maapinna suhtes. Miinuseks on talvel mõnevõrra väiksem tootlikkus ja paneelidele ladestuv lumi. Mida kõrgemale katuse pinnast või kaugemale seinast PV paneelid
kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma
soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb energiasaak märksa väiksemaks. Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja
lihtsalt maha. Tulevikku vaadates oleks see majanduslikult väga perspektiivikas. 2. Suured päikesepaneelid Suurim osa maakeral saadavast energiast pärineb päikeselt. Ränikristallist fotoelementidega päikesepaneelid ongi just üks loodussõbralikum viis elektrit toota. Paneelid ei tee töötades häält ega erita loodusesse kahjulikke aineid. Nendega elektritootmine ei tekita negatiivset keskkonnamõju.[5] Päikesepaneeli parkide kasutamiseks saaks kasutada halva poniteedi ja muuks otstarbeks sobimatuid maid. Ränist toodetakse enamus paneele, ning see on kätte saadav kõikjal maakeral. Üldjuhul katab paneeli toodetav energia ligikaudu 3 aastaga energiakoguse ja keskkonnamõju, mis on tekkinud paneeli tootmisega. Kõik osad paneelis on ka taaskasutatavad. Enamikel paneelidel on kasutusefektiivsus 10-20% vahemikus.[5] Kuid SunPower Corporation, on välja tulnud X-Seeria päikese paneeliga. Selline
elektrit. 1883. aastal pani Ameerka leiutaja Carles Fritts esimesena kokku seleenil põhineva päikesepatarei. 1954. aastal Daryl Chapin jt arendasid Belli laboris ränist fotoelemendi (PV), loodi Ameerika Ühendriikide fotoelektri teooria. Tulemuseks esimene päikesepaneel, mis oli võimalik konventeerima päikeseenergiat elektriks nii, et seda saaks kasutada tegelikuks elektritootmiseks. Bell Telephone Labora suutis toota ränist päikesepaneeli, mille efektiivsus oli 6 protsenti. 1955. aastal alustas Western Electric päikeseelementidega (patareidega) varustatud seadmete jaemüüki. Esimesed tooted olid arvemasinad ja perfokaartide dekodeerijad. Hoffman Elektronics jõudis 1959. aastal massiliselt toodetavate päikesepatareide puhul 10 protsendilise efektiivsuseni. Järgmisel aastal oli protsent 14. 1963. aastal paigaldas Jaapanis 242-vatise koguvõimsusega PV-paneelid teletornile, millest
mis ühendatakse sobiva pinge saamiseks jadamisi. Moodulijadadest moodustatakse rööpühendamise teel sektsioonid, mis omakorda ühendatakse vastavalt soovitavale võimsusele rööbiti. Sektsioonid või nende rühmad varustatakse vahelditega, mis lülitatakse toidetavasse elektrivõrku. Lihtsustatult on taoline skeem esitatud joonisel 5, päikeseelektrijaama ehitusliku kujunduse põhimõte aga joonisel 6. Ühe fotoelektrilise mooduli (päikesepaneeli) võimsus on tavaliselt 50...1000 W Elektrivõrgu lihtsustatud skeem 1 fotoelektriline moodul 2 fotoelektriline sektsioon 3 vaheldi 4 trafo Joonis 5. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 fotoelektriliste paneelide väli, 3 alaldi 4 trafo Joonis 6. Sellise tootmisviisi plussid 1) Päikeseenergia on taastuv ja lõputu energiaallikas otseses tähenduses. Niikaua, kui päike on endiselt olemas, on päikeseenergia kättesaadav.
teisel juhul kogutakse kollektoritega energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid. Päikesekollektorid on üldiselt ehitatud nii, et nad võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb energiasaak märksa väiksemaks. Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav
küllaltki kallid. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb nagu tuuleenergia kasutaminegi kiiresti. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid. Ka meie koolis kasutatakse vee soojendamiseks päikeseenergiat. Päikesepaneeli suurus on 5 m2, võimsus 3,0 kW (2x1,5 kW), akumulatsioonipaagi suurus on 550 liitrit.
Näiteks nagu tehissaarte ehitamine merre. Dubais on maavarasid vähe, kuid naftast saadud raha toob kohale miljoneid tonne materjale ja inimesi. Selle eest saab ehitada rohkelt kõrghooneid, järgmine pikem kui eelmine, või isegi suusamäed keset kõrbe. Dubaid ei ole põllumaad, kuid toit imporditakse sinna. Dubail ei ole vett, kuid ta saab endale tohutu energiahulga, et magestada merevett ja ehitada maailma kõrgeimat pilvelõhkujat. Dubais on piiramatult päikest, kuid mitte ühtegi päikesepaneeli. Siin linnas kehtib mõte ,, mida rohkem, seda uhkem". Dubai on nagu lääne mudeli kõrgpunkt, mis oma 800m moderntootemiga hämmastab maailma. Dubai on teinud oma valiku. See on nagu uus majakas kogu maailma rahale. Miski ei tundu loodusest kaugem kui Dubai. Ometi ei sõltu miski rohkem loodusest kui Dubai. Me ei mõista, et looduse pakutu on otsakorral. Mida me teame meredest, mis katavad kolmveerandi planeedist? Võrreldes 1950.aastaga on kalasaagid viiekordistunud
annaabi.ee 
