· Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis Valguslembelised Suur-Käsitiivalised Dillenia suffruticosa Koerpeamadu Cerebus rynchops Päevaloomad Mangroovi skink Varjulembelised Sunda rähn (Todirhamphus chloris) Piai lasu (kõrreline) Hapniku hulk vees · Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem, kui avatud meres. · Kohastumused Taimedel on lisaks õhujuured Hingavad, koores asuvate pooride abil pH · Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne
käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed
või purki panna ta on meile tajumatu. Ent ometigi tunneme kõik tema tegevust. Kevadel lõigatud juuksed kasvavad talve saabudes pikemaks. Lilled, mis märtsis maapinnast tärkavad, on mais õitsevad iludused. Milleks kella jälgida? See iidne leiutis võeti kasutuseleainult ühe eesmärgiga: elada teiste liigikaaslastega samal ajal. Aeg ühendab neid, kes seda järgivad. Ööloomad on oma nimetuse saanud sellest, et nad kõik tegutsevad aktiivselt just öösel, millal päevaloomad magavad. Vastupidiselt toimub elutegevus päevasel ajal, mil öised elukad tukuvad. Ka inimesed on kelladest sõltuvuses. Selle pisikese esemekese järgi keerleb kogu maailm! Kool algab kell kaheksa hilineda pole lubatud, sest õpetajatel on eeldus, et kõikidel on kellad kodus. Neid, kes eelistavad loodusrütmi järgida ja sisse magada, saadab suur pahandus. Ometigi on just nendel õigus, sest nemad pole vajunud aja sõltuvusse. Nad korraldavad ise oma elu, hoolimata kellade võimust
· Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunud näiteks krevetid ja ritsikvähk · Vee temperatuur 20-30 kraadi · Merevee soolsus kuni 45 · Õhuniiskus talvel keskmiselt 75%, kevadel keskmiselt 78%, suvel 73%, sügisel 66%. Õhuniiskus on väga intensiivne
Soojus ehk infrapunakiirgus on väga Third level oluline kõigusoojastele loomadele Fourth level rästikutele, nastikutele, sisalikele ning Fifth level konnadele Enamus loomi on päevaloomad, kuid ööloomad on näiteks hunt ja mõned linnuliigid Linde on madalsoodes kõige rohkem juunis, kui on soe. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes üksikud tedred ja leevikesed, ülejäänud linnuliigid lendavad lõunasse talvituma. Organismidevahelised suhted Sümbioos Porsa juured on sümbioosis kiirikseentega Click to edit Master text styles Second level Third level
Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv. (linnud ja imetajad) Ökoloogia Kohastumused temperatuuri kõikumiste suhtes:
ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane. Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Abiootilised tegurid e. eluta tegurid Temperatuur Paljud organisimid on kõigusoojased.
aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi meres Murmanski lähedal, kuid kumbki pole tulemusi andnud. Merisaarmas elab 5-40 isendist koosnevas karjas. Eluviis Elupaik Kalaanid elavad kaljustel mererannikul riffide ja lehtadrutihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 1825 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda päevas ja siis puhkavad kas rannal või vees. Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel mitmekümnepealistesse salkadesse, eelistades vetikatihnikuid. Puhkama heites mässib ta end vetikatesse nagu vaipa, seetõttu ei triivi ta magades rannikust kaugemale Toitumine Toidu hankimiseks püüab merisaarmas kala 3-4 korda päevas ja isegi öösel. Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga
Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25- 26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. [6] 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus- ja varjulembesed taimed, öö- ja päevaloomad Vihmametsades käib valguse pärast pidev konkurents. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks ning seepärast on vihmametsade alumistes rinnetes äärmiselt hämar, kuna päikesevalgus lihtsalt ei pääse läbi. Tuntumat varjulembesed taimed ning puud on näiteks osad sõnajalaliigid, mis vohavad niiskuses, aga ka alokaasia ning väikesed palmid. [7] Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e
kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane, kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus on kõige pikalainelisem valguskiirgus, mida nimetatakse ka soojuskiirguseks. Eestis erineb see igal aastaajal ja sõltub ka ilmast
ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited
Kui me sellest kojast välja läheme, siis jõuame järgmisesse kotta (maailm on koda). Maa-alune ei pruugi alati olla nii demoniseeritud. Kopide lähedal elavad apatsid (apache). Nad pole põlised asukad nagu kopid ja pueblo indiaanlased, aga palju kohalikku üle võtnud. Alguses pimedus. Inimesed, loomad, taimed allilmas pimedas. Ööloomadele see meeldib, aga päevalooma pole rahul. Tavaline algseisund, rahulolematus. Hakatakse mängima mingit mängu. Mängu kigus jäävad peale päevaloomad, valgus jääb peale, päevaloomad saavad endale kuu, tähed ja päikese. Üleval taevas on auk. Korraga tahab kogu rahvas üles saada. Hakatakse ehitama pühasid mägesid (mound ingl. k.). Neli mäge. Pannakse taimi mäele kasvama. Piisonid tulevad appi, kuna taimede kasv on peatunud, kuna tüdrukud hakkasid taimi korjama. Piisonid pakuvad, et olendid võivad nende sarvi pidi üles ronida. Saadetakse maa peale ette neli tuult (ilmakaared). Tuuli vaja selleks, maa kõik vett täis
suhtes liikuda vertikaalselt kui ka pöörduda horisontaalselt. Roomajate kolju on alati luuline. Eluviis. 29 Olles omandanud võime sigida maismaal, polnud roomajail enam vajadust minna tagasi veekogudesse ja nad muutusid täielikult maismaaloomadeks. Asuti elama troopikatesse ja kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub. Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist on passivseks kaitsevahendiks kaitsevärvus, teistel kilprüü. Hulk roomajaid toob kuuldavale hoiatushelised. Mürginäärmed on umbes 450 maol (s.o. mürgise mürgiga). Põlvnemine.
Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Sigalaste sugukonda kuulub 5 perekonda. Meid huvitab perekond sead. Sigade perekonnas on 12 liiki. 3. Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED
annaabi.ee 
