KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud
Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Teda kujutasid rahakotid, kuked ja turteltuvid. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel. Seda lugu jutustab Homerosele omistatav Hümn Hermesele. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill
nimega Salmakis. (Graves, 2010) Pilt 2. Hermaphroditos (2015) 1.3 Hermese sünnilugu Hermes sündis Arkaadis, Kyllene mäel. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis lapse tekkide sisse, kuid Hermes põgenes, kui ema magas. Hermes jooksis Tessaliasse, kus Apollon oma karja karjatas. Hermes varastas hulga lehmi ja viis nad metsakoopasse Pylose lähedal, kattes jäljed kinni. Kaevust leidis ta kilpkonna ning tappis selle ja võttis sisikonna välja. Ühe lehma sooltest ja kilpkonna kilbist tegi ta esimese lüüra. Apollon kaebas Maiale, et selle poeg on tema karja varastanud, kuid Hermes oli juba tekkide sisse tagasi läinud, nii et Maia ei uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale
merevägi avali paleede müüritu turvalisuse. Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud Knossose ja Kydonia linnad, kus kuumuses säilisid savitahvlid silpkijralise kreeka keelega, ajal, mil mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist, valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased
Archidamose sõda 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud
templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P
Heraklese teod Kui arvame, et Herakles võis nüüd eestkostest vabanenuna hakata elama rahulikku jõudeelu, siis me muidugi eksime. Heraklese järgnev elu oli niisama huvitav, seiklusrikas, traagiline kui tema elu kaheteistkümne vägitöö jooksul. Niisamuti ei jäänud kaksteist vägitööd ka tema viimaseks `puhastuseks'. Loomulikult sai selline elu Heraklesele ka saatuslikuks. Kuid kui tuua näiteid Heraklese järgnevatest tegudest, siis: sõjad Pylose, Sparta ja Augeiase vastu, koostöö Aegimiusega (ja sellega kaasnenud sõjad) või võitlused Cycnose, Cycaoni ja Eurytioniga. Samuti võttis Herakles osa ka argonautide reisist. Mõned lood: Admetos ja Alkestis Admetos oli Tessaalia kuningas ja armastusväärne inimene, kellele Apollon oli välja võidelnud elulõnga pikenduse, kui vaid leidunuks vabatahtlik, kes andnuks tema eest elu. Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise
Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnedes muudeski Kreeka piirkondades ei toonud nad kaasa tsivilisatsiooni lõplikku langust, pole lineaarkirjatahvleid hilisemast ajast enam leitud, mis osutab bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse lõpule. Lõplik allakäik saabus aga alles 1100. 1050. a., mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel maha jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Hilisema kreeka pärimuse järgi põhjustas Mükeene, Tirynsi, Pylose ja Teeba dünastiate languse doorlaste sissetung Kesk-Kreekast Peloponnesose poolsaarele ja mõned teised sellega seonduvad ränded. Doorlased, keda pärimuse järgi juhtisid Heraklese järeltulijad, olid üks kreeka murdegruppe, mis näitab, et pärimus kujutas toonaseid rändeid kreeka hõimude piirkonnasisese ümberpaiknemisena. Osa doorlasi rännanud Peloponnesoselt edasi Egeuse mere lõunapoolsetele saartele, sealhulgas Kreetale
Ta samastub Zeusiga, sest ka Zeusi austati tihti allilmse Zeusina( Zeus euboleus, Zeus meilichios, katachthonios). Hadest seostatakse ka Dionysosega. Hadesega ei seondu peaaegu mingit mütoloogiat. Hades on rohkem nagu kontekst. Allilma asju ikka korraldab Persephone. Allilma pääseb sealt, kust saab alla- allikad, koopad, järved, soised järved. Koobastest Daidaroni neeme keskmine koobas. Teine Pylos (tõlkes värav), ka allilma värav, seal oli Pylose loss. Kolmas on Lerna järv. Kõige varasemad allilma kirjeldused pärinevad Odüsseiast. Seal on Lethe ja Styxi jõgi. Seal on Achoron, Pyriphlegeton, Kokkytos veekogud. Seal oli paadimees Charon, kes viis surnu üle siis kui talle suhu oli münt paadimehe jaoks pandud. Inimestel on seal erinev saatus. Seal on kurjategijad- Tantalos, Ditilos, aloaadid on seal, Ixion, danaiidid, Xisiphos? Allilmas on ka kohtunikud:Zeusi pojad- kuningas Minos, siis Minose vend Rhodamanthys, Aiakos.
431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud.
annaabi.ee 
