6. 1743. keelustas keisrinna ELISABETH (jelizaveta) vennastekoguduse liikumise 6.1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt RATSIONALISM 1. 18.saj. Teisel poolel 1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine 1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765
o Huvigrupp: talurahvas 12. Rahvaharidus (Eisen ja Hupen) Tingimused olid halvad, õpetajate puudus, puudusid hooned, õppematerjalid. 1765.a Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuli rajada igasse suuremasse mõisasse (enne oli igas kihelkonnas). Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega. Alustas rõugete vastast kaitsepookimist. August Wilhelm Hupel oli literaat, kes pärandas hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast. Levitas raamatuid ning aitas moodustada lugemisseltse. Peter Wildega anti välja Põltsamaal esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus...''
vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest. Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha
väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. 3 Vanamölder, Kaarel.(2009). Eesti kultuurilugu. Tartu Ülikool Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest. Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned)
See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soosivale raharendile. Ta esindas ratsionaliste. Eisen kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega, töötades välja erilise juurviljade kuivatamise meetodi. 1773 valminud Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus ilmus kuues keeles ning tõi Eisenile suurt tunnustust. Eiseni huvideringi mahtus ka rõugetevastase kaitsepookimise alustamine Eestis. 1775 lahkus Eisen Kuramaale, oli mõnda aega majandusprofessor Miitavi akadeemias, seejärel üritas jätkata agraaruuendusi Moskva-lähedases mõisas, kus ta 1779 suri. A. T
Künka jalamil laius parter keskse basseiniga. Lossi külgedele tekkis kaks hoonet: lääne poole kasvuhoone ja ida poole pildigalerii. Alumisele parteri tasapinnale rajati ida- läänesuunaline telg, mis juhtis Potsdami linnast läbi aia vaate boskettidele ning rondeelidele läänes. Alt ei paistnud madalana tunduv hoone üldse silma, see jäi varjatuks tõusvate klaasterrasside tõttu. Väliselt saavutati sellega soovitud eraldatus ja väljendusrikkus. Kindlaks kujunduselemendiks kujunes puuviljakasvatuse eesmärgil terrassidele paigutatud aknad oma peegeldava klaaspinnaga. Koostanud: 84Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Schwetzingen. Veel üks täiesti sümmeetriliselt välja rihitud ja ringikujulise parteriga ainulaadne aed tekkis Schwetzingenis. See on kõrgbarokne kompleks Carl Theodori ajast, mille aiad kujundati alates 1753
annaabi.ee 
