.............................................................................. 10 1.15 Mangostan............................................................................................................ 11 Pärinevad Kagu-Aasiast. Kasvatatakse Tais, Kesk-Ameerikas ja Austraalias. Küpse vilja koor on tume lilla. Liha on jaotunud viieks osaks ning on lumivalge, marmelaaditaoline pehme, piklike kollakate söödavate seemnetega. Paks koor tuleb enne söömist eemaldada. Peetakse eriti oivaliseks puuviljadeks, nende maitse on segu virsikust, viinamarjast, ananassist, aprikoosist ja apelsinist, sisaldades rohkesti kaltsiumi ja C- vitamiini........................................................................................................................ 11 Kuna nende maitse on nii õrn ja aromaatne, siis ei sobi nad küpsetamiseks. Parimad on süüa värskelt. Sobib kasutada kookides, küpsetites, puuviljasalatites. Koore
. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist
. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist
Liha on jaotunud viieks osaks ning on lumivalge, marmelaaditaoline pehme, piklike kollakate söödavate seemnetega. Paks koor tuleb enne söömist eemaldada. Peetakse eriti oivaliseks puuviljadeks, nende maitse on segu virsikust, viinamarjast, ananassist, aprikoosist ja apelsinist, sisaldades rohkesti kaltsiumi ja C-vitamiini. Kuna nende maitse on nii õrn ja aromaatne, siis ei sobi nad küpsetamiseks. Parimad on süüa värskelt
värske rohelise värvuse. Süüakse peamiselt röstitult ja soolatult. Kasuatatakse paljudes näksimissegudes mandlite asemel, peenestatult müslides, puuviljasalatites, kookides ja maiustustes. Lihatööstuses on tuntud kui Mortadella-vorsti koostisosa. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:127-128) Kokkuvõte Töö tegemise käigus selgus mitmeid huvitavaid fakte. Näiteks sai selgeks, et puuviljade ja marjade mõistete kasutamine ei ole päris selge. Enamikke nimetatakse puuviljadeks, kuid botaaniliselt on mitmete puhul tegemist marjadega. Sama lugu kehtib pähklite kohta. Osad nn pähklid on hoopis luuviljaliste seeme. Kinnitust sai ka asjaolu, et puuviljade valik on äärmiselt suur kaubanduses ning kui töö alguses sai eesmärgiks võetud sisse võtta tuntumad puuviljad ja pähklid Eesti kaubanduses, siis selgus tõsiasi, et ka antud juhul tuli valikut kärpida. Nimelt on valik juba nii suureks läinud, et töösse oleks tulnud sisse tuua peaaegu 40 nimetust, mis kõik
domineerimise maitses tingib kasutatud teravilja kogus. Parematel viskidel on teraviljanüanss olemas, kuid see jääb tagaplaanile. Estrilise buketi moodustavad tüüpiliselt meeldivad ja puuviljalised maitsed ja lõhnad, mis teevad enamasti viski meeldivaks ja atraktiivseks. Nende hulka kuuluvad tsitruselised ja teised puuviljanüansid, viimaseid on omakorda võimalik jagada värsketeks, keedetud (konserveeritud) ja kuivatatud puuviljadeks. Need on kõige levinumad lõhnad ja maitsed, mis arenevad käärimisprotsessi käigus. Tunda on neid kohe, samas haihtuvad nad kiiremini kui teised buketikomponendid, eriti näiteks lahtikorgitud pudelist. Lilleline bukett on üldiselt meeldiv, kuid see ei peaks mingil juhul liigselt domineerima. Sellesse rühma kuuluvad parfüümi, kasvuhoone, rohu, heina, lehtede, kanarbiku nüansid. Tihti peitub viski värskuse taga värske rohu bukett nii lõhnas kui maitses. Ka lilleline bukett
juurviljad, siis on õpimapis valmistatud vastav mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?'', mis vajab ka eelnevat sissejuhatust. Eelnevalt tuleks arutleda lastega, milliseid puuvilju on olemas ja kus nad kasvavad ning lisada, et need on tervislikud. Mängujuhis on mängu juurde kirja pandud. See mäng hõlmab vähest liikumist ning imiteerimisoskust. Laps õpib paremini mõistma, miks on mõned viljad nimetatud just puuviljadeks ja mõned juurviljadeks ning hiljem oskavad neid päriselt oma kasvukohtades märgata ja nimetada ning korjata. Lõunasöök Lõunasöögile minnes võiks eelnevalt küsida lastelt, milline sööks oleks kõige tervislikum lõuna ajal. Nii nagu ka hommikusöök võiks ka enne lõunasöögile minekut terve nädala laulda lastega ,,Head isu'' laulu. Kuna tegemist on päris pika lauluga, siis kindlasti võib seda lühemaks võtta vastavalt toidukorrale või söögile, mis lõunaks tuleb jne
Neil on valge nahk ja kuldsed-punakaslillad silmad. Räägivad nagu meie ja nagu nemad. A: Mis tähendab "nagu nemad"? D: See tähendab mõttes. Nad räägivad midagi mõttes ja teised kuulevad. A: Nagu teateid, mida sina saad? D: Jah, täpselt. A: Aga nahk, milline see on? Kas soomustega? D: Ei, sametine, sarnane meile. Kuid pole juukseid ega kulme. A: Kas neil hambad on? D: Jah. A: Mida inuakid söövad? D: Toit on nagu meil kuid ilma lihata. Nad söövad seda, mida me võiks nimetada puuviljadeks, juurviljadeks ja seemneteks. A: Kas nad kasvatavad neid nagu meie? D: Sarnaselt, kuid selle jaoks ei kulu nii palju aega. A: See tähendab? D: Seal on vaja seemned istutada, lisada midagi vee sarnast ja mõelda sellele, millal on hädavajalik saaki saada see ilmub täpselt siis, kui sa otsustasid. A: Siis nii, et kui ma tahan homme saada õuna, võin homme selle puult saada? D: Mitte nii kähku. Kõige lühem aeg on kaks pööret. A: Millised pöörded?
annaabi.ee 
