tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse.
rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb." KOV kaebeõigus: vt nt RKHK 16.12.2004, nr 3-3-1-84-04: "Halduskohtusse saab oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduda üksnes õigusvõimeline isik. Isiku mõiste defineerimisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seadusest, kui HKMS ei defineeri isiku mõistet teisti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
ja omavoliline valdus), omandamise aluse olemasolu järgi (seaduslik ja ebaseaduslik valdus), valdaja teadmise järgi valduse omandamisaluse puudumisest (heauskne ja pahauskne valdus). Valdus tähendab puhtfaktilist võimu asja üle. Ka varas on valdaja. Tegelik võim tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Tegeliku võimu olemasoluks vajalikud tingimused: ruumilise suhte olemasolu (asjaga füüsilise puutumuse olemasolu), ruumilise suhte teatud ajaline kestsus (peab olema suunatud pikemale ajale, ajutine valdusest loobumine ei lõpeta valdust), asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus, tahte avaldamine valduseks. Valdus on õiguslikult reguleeritud suhe asjasse. Tegemist õigusliku positsiooniga. Valduse esemeks võivad olla nii asjad kui ka asja reaalosad, mitte aga asja mõttelised osad ja õigused.
Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kkalaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu. Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus iskliku puutumuse ja õiguste rikkumise kindlakstegemine on tunduvalt lihtsam. Konventsioon seostab isikute kkalased õigused ja inimõigused (põhiõigused). Konventsioon aitab kaasa sellele, et realiseeruks iga inimese "...õigus elada keskkonnas, mis vastab piisavalt tema tervise ja heaolu vajadustele ning kohustus nii individuaalselt kui üheskoos teistega kaitsta ja parandada keskkonda praeguse ja tulevaste põlvkondade hüvanguks." Konventsioon toetub nn kolme
tohi soodustada erakondade mustamist. Valimissüsteemi iseloomustavad: - D´hondt´i jagajate meetod - 5% künnis (pole põhiseaduses; alla künnise jäänud erakonna toetajate häältel pole kaalu ning seega pole ühetaolisuse põhimõttega kooskõlas Puutumuse või riive puhul tuleb leida mõistlik põhjus, mis riivet põhjendaks kui see põhjendus on üldse olemas (nt demokraatia stabiilsuse küsimus 5% künnis on üks demokraatia stabiilsuse mehhanismidest) - Valimiste otsesus: valimine tuleb läbi viia ilma vaheastmeteta parlament valitakse otse) Probleem: suletud nimekirjad sisuliselt vaheaste, sest antakse äravalitud nimekiri, kus keegi teine on ära
kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 2. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 3. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 4. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 5. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse.
annaabi.ee 
