lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p
puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastade s sellele vastavas ruumipunktis mõjuva jõu suuruse ja suuna. Jõu suurus määrab jõujoonte tiheduse, suund aga elektrivälja tugevuse vektori suuna. Kuna ruumis on kahe laengu poolt tekitatud väli, siis nende väljade mõjud liituvad (superposit- siooniprintsiip). Resultantvälja elektriväljatugevuse vektorite sihis joonestatud sirged on elektrivälja jõujoonte puutujateks. 8. Mis on elektrivälja ekvipotentsiaalpind? Kuidas on see seotud jõujoontega? Mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Elektrivälja jõujooned on risti ekvipotentsiaalpinnaga 9. Skitseeri positiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 10. Skitseeri negatiivse punktlaengu elektrivälja jõujoonte pilt. 11. Skitseeri erinimelise laengupaari elektrivälja jõujoonte pilt. 12
lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p
muudaks suunda hetkeliselt, siis selles murdepunktis pole kiiruse väärtus määratav, mis on jällegi vastuolus mehaanilise liikumise seadustega. Ükski keha ega ka pidev keskkond ei saa muuta liikukumisse suunda täiesti järsult, selleks on vaja teatava lõpliku kõverusraadiusega trajektoori osa olemasolu. Õige vastus on: jah, kuid pöördel peab olema lõplik raadius. Kas voolujooned võivad lõikuda? Voolujoone definitsiooni järgi on kiirusvektorid igas ruumipunktis voolujoone puutujateks. Kui voolujooned lõikuksid, siis lõikepunktis saaksime kaks erinevat puutujat, seega siis ka kaks erinevat kiiruse suunda. Seega poleks kiirus lõikepunktis üheselt määratav, mis on aga vastuolus reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis
S pr 3ar 2 R a r R a=R NÄITEÜLESANDED. 1) Leidke täisnurkse kolmnurga pindala, kui ta siseringjoon jaotab ühe kaateti oma puutepunktiga lõikudeks 6 cm ja 10 cm alates täisnurga tipust. Lahendus. Teame, et kolmnurga küljed on siseringjoonele puutujateks ning puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega. Samuti on teada, et puutujate lõikepunkt on puutepunktidest võrdsetel kaugustel. Leiame nüüd jooniselt võrdsed lõigud CE = CF = x AF =AD = 6 BE = BD =10. B Kasutame Pythagorase teoreemi. 16 2 x 6 10 x 2 2 16 2 x 2 12 x 36 x 2 20 x 100
pikkus 1,3 m. Kui palju kulub kilet katuse, trapetsikujuliste külgseinte ja esiseina katmiseks? V: 9,8 m2 12 16) Riigieksam 2003 (20p) Varikatuse ristlõige (vt jooniseid) on saadud võrdkülgsest kolmnurgast selle ühe nurga ümardamisel ringjoone kaarega, mille raadius on r. Sealjuures kolmnurga kaks külge on ringjoone puutujateks. Varikatuse laius ja pikkus on vastavalt 4 3r ja b. Leidke varikatuse pindala S, katusealuse ruumala V ja kõrgus h. 2r 2 V: S 6 3r b;V 11 3 r b; h 5r. 3 3 17) Riigieksam 2004 (20p) Lillepott on korrapärane kaheksanurkne prisma, mille õõnsus on poolkera (vt joonist). Sealjuures
kaks puutujat: Specify first point on circle: {punkt A } ↵ Specify second point on circle: TAN ↵ (puutuja tellimus võib olla seadistatud ka OSNAP täppismääramiste seadistamise aknaga) of: {sirge a – esimene puutuja } ↵ Specify third point on circle: TAN ↵ of: {ringjoon b – teine puutuja } ↵ Ülesanne II Tihend 31 Ringjoon läbi punkti A , mille puutujateks on sirge a ja ringjoon b. (Siin on võimalik ka teine lahend, mis tähendab seda, et ringjoon ehitatakse alati puutujana nii, et puutepunkt oleks võimalikult lähedal puutuja valikupunktile) A b a Ringjoon läbi punkti A , mille puutujateks on sirge a ja ringjoon b 3) 2P ↵ (ringjoon, määratud läbimõõdu otspunktidega)
63 NB! Põhikäsu võtmetäht W muudab KÕIKIDE liitjoone osade laiused võrdseks. 4.10) X ↵ Väljutakse tiputöötlemise alamkäsust põhikäsku. . . . 5) F↵ ↵ Murdjoone lõikudest koosneva liitjoone asemele joonestatakse sujuv kõverjoon, mis läbib kõik liitjoone tipud. Kõverusraadiused valib arvuti ise nii, et üksikud kaared oleksid naaberkaartele puutujateks. a b a - esialgne liitjoon; b – pärast töötlemist käsuga PEDIT / F NB! Tuleb arvestada seda, et kui soovitakse edaspidi töödelda selliselt PEDIT / F abil saadud liitjoont käsuga TRIM, et teda ositi kärpida, võivad tulemused olla mõnikord ettearva- matud. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui liitjoon on joonestatud läbi ringikeste
7 palli (28-33 sõlme) - 26 miili ööpäevas Peab arvestama, et tuulehoovus on põhjapoolkeralt suunatud tuule suunast paremale, lõunapoolkeral aga tuule suunast vasakule ja hoovus hakkab praktiliselt tegutsema alles 6- 12 tundi pärast tuule püsivat ühesuunalist puhumist. Arvesse tuleb võtta ka tõusu-mõõna hoovuste ja püsihoovuste tegevust ning tuuletriivi. Lähtudes eelpoolmainitust saab määrata otsingurajooni ruudus, mille servad on puutujateks ringjoonele raadiusega 10 miili. Otsingu kordamine (mitte vähem kui 3 korda) ja järkjärguline laiendamine raadiuste suurendamisega esmase suhtes, 1,1; 1,3; 1,6; 2,0 ja 2,5 korda. Otsingupiirkonna laiendamisega kaasneb objekti avastamise tõe- näosus. Otsingu radadevahelise kauguse ja otsinguskeemi määrab otsingut teostavate laevade tüüp ja nende hulk. See valitakse tulenevalt konkreetsetest oludest ja nähtavuse tingimustest.
annaabi.ee 
