· Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all. · Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette- alla. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus · Blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on veel teisigi erinevusi.Näiteks mänguväljak on väiksem ja mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba. Rannavõrkpall on suurem, kui saalivõrkpall aga kaalub sama palju. Kokkuvõte Võrkpall on pallimäng, kus võistlevad omavahel kaks võistkonda.
palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkpalliga. Kolm põhilist erinevust nende mängude vahel on järgmised: rannavõrkpalli mängitakse liival, mitte kõval kattel, võistkonna suurus on 2, mitte 6 mängijat, ja blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on teisigi erinevusi. Väiksema mängijate arvu tõttu on mänguväljak väiksem (9×18 m asemel 8×16 m). Peale mänguväljaku äärejoonte ei ole väljakul teisi jooni, ei ole joont võrgust 3 meetri kaugusel ega vastavat viga, pole ka joont võrgu all ega vastavat viga. Seega tohib jalga võrgu alt läbi panna ükskõik kui kaugele, kui vaid
peab olema kiire, võrguületus sellele võimalikult lähedalt. 4) Hea, kui osatakse palli suunata väljaku erinevatesse tsoonidesse: - mängija ütleb enne servi, kuhu tsooni pall maandub; - servi märklaudadeks on võimlemismatid. Ülaltsööt Ülaltsööt on täpseim võimalus saata pall võistkonnakaaslaseni. Tänu võrkpallimäärustele, mis lubavad ülaltsöötu ka servi vastuvõtul ja kaitsemängus, kasutatakse seda palju. Enim on ta muidugi rakendatud teise puutena, kui eesmärgiks on ründajale võimalikult täpse söödu (tõste) andmine. Lähteasend: püsiv ja tasakaalustatud asend, õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Ülaltsöödu lähteasendisse tuleb liikuda nii, et pall jääb täpselt otsmiku kohale
Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron – tuuma sisaldavast tsentraalsest osast, neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis. 45. Nahk Kogu keha katab nahk. Ülesanded: • kaitseb organismi mehaaniliste, termiliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. • Loob närvilõpmete ehk retseptorite abil kontakti väliskeskkonnaga, mille muutusi tajutakse puutena, valuna, soojana või külmana. • Osaleb termoregulaatorina kehatemperatuuri ühtlase taseme säilitamisel ning aitab kaudselt reguleerida vererõhku. • toimib erituselundina, produtseerides higi. • toodab ekskretoorse organina nahka kaitsvat rasu ning lõhnaineid loomade omavaheliseks kommunikatsiooniks. Nahk koosneb kolmest kihist: • nahaaluskude • pärisnahk • marrask
vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed Nahk on keha väljastpoolt katvaks sidekoelis-epiteliaalseks kestaks. Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Nahk kaitseb keha mehaaniliste, keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, säilitab kehatemperatuuri konstantsust, on termoregulatsiooni organiks, ekskretoorseks organiks (higi valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana. Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast. Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus erineb liigiti ning üldiselt on seda paksem, mida hõredamalt on vastav piirkond karvastunud. Pärisnahas asub tihe veresoonestik ning higinäärmed. Alusnahk seostuab nahka tema all olevate organitega ning on rasva ladestumise kohaks.
Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne karvavahetuse ja naha kihtide paksuse muutumises,vaid ka naha struktuuri ja talituse ümberkujunemises.Nahk kaitseb organismi, kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talituse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks
Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne karvavahetuse ja naha kihtide paksuse muutumises,vaid ka naha struktuuri ja talituse ümberkujunemises.Nahk kaitseb organismi, kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talituse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks
Infrapuna valgus liigub andurini ning puudutades tuleb kiirele ette takistus ei toimu ning andurid registeerivad puudutuse. Teine võimalus on täieliku sisepeegeldusega. Põhimõtteliselt sama, aga infrapunakiir liigub pindmises kihis, teisel juhul oli alamas kihis, täieliku füüsikalise nähtuse, täieliku sisepeegeldumisega. Plussid: vastupidav, saab puudutada peaaegu kõigega. Negatiivne on see, et mitmikpuudet ei ole. Kahte puudet tõlgendatakse nelja puutena. Mustus on võib olla probeemiks. Aukustilise laine impulsi tuvuastusega ekraan 000. leiutatud tehnoloogia. Nurkades on Peiso andurid. Need on tehtud selliselt, et kui füüsiliselt mõjutada is tekib laeng, ning kui anda pinget siis muudavad enda kuju. Kui puudutavat pinda puudutada, tekib lainete levimine/ võnkumine ning Peiso andurid võtavad need vastu. Plussiks on see, et puudutada võibobjektiga
annaabi.ee 
