suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva sajandi jooksul üle raugaeaks. Või kas selline ellujäämine on üldse õnn? Et mõni puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas. Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete toitainete pärast. Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte. Madalsookaasikud koosnevad tõepoolest ainult sookaskedest. Siin on sookase
o Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel. o Erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: o Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni. o Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: o Seemikud o Istikud o Heistrid Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud Istikud – puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses. Koolitamine – taimede ümberistutamine taimlas kooliosakonnas. Eesmärk saada suuremamõõtmelisi taimi.
mullafaunale. Kui ühtede taimeliikide produktsioon langeb, siis võib kaasneda teiste taimeliikide produktsiooni tõus. Sümbiotroofidest on kõige tähtsamad mükoriisat moodustavad seened. Enamik niidutaimi on mükotroofsed (Krall, 1979). Niidurohustu püsimist soodustab tugev kamardumine, mis takistab osaliselt puude (ja ka teiste taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula
rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2-aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest puukoolis ja neid pole vahepeal ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja
- tagavara proovitükk (vahekaugus 400 m); - kasvukoha proovitükk (vahekaugus 200 m); - raie- ja uuenemise proovitükk (vahekaugus 100 m). Traktivõrk kavandatakse viieks aastaks ja igal aastal mõõdetakse 270-280 trakti. PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%.
Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): metsakultuuri seisundist, vanusest, arvesse võetavate puude minimaalse Seemikud - 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud liigilisest koosseisust ja kasvukohast. kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa puutaimed. Kasvatatud külvidest ja Hooldamise sagedus majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide neid pole vahepeal ümber istutatud. ·sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui või tüübirühmade kaupa. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla raiestik kultiveeritakse I aastal, siis Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele ja metsade kooliosakonnas
ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; 3) niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi tuleks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): Seemikud - 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed. Kasvatatud külvidest ja neid pole vahepeal ümber istutatud. 40 Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutud taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses.
annaabi.ee 
