Munkadele oli see olend aga keskajal paastuaja leivakõrvane, mida toodi lõuna poolt nii Poolasse, Rootsi, Soome kui Baltimaadesse. Viimase poolsajandi jooksul on inimesed neid usinalt laiali tassinud. Sobiliku mulla, taimestiku ja niiskuse korral võib see tigu varjulises koduaias väga jõudsalt paljuneda. Umbes 25 aastat tagasi tõi mu isa Vellavere ilmatarga Vadim Zelnini aiast neli-viis tigu ja poetas Peedul kodutiigi äärde hekivillu. Läinud aastal korjas peretuttav puuriida vahelt oma poolsada tigu kilekotti ja viis koju Keerile. Maha jäi neid aga ilmselt sadu. Viinamäetigu · Kuulub tippsilmaliste seltsi kopstigude perekonda. · Koja kõrgus ja laius võivad täiskasvanud ehk kolmeaastasel isendil ligineda 5 cm. · Viinamäeteod on liitsoolised: kõik jagavad paaritumisel seemnepakikesi ja kõik munevad. · Viinamäetigu elab oktoobrist aprillini mullas, kasvatades koja suudme ette lubjast kaanekese.
Peegel kas 10. Saunaruumis seina Lapsed Lõikehaavad 6 kinnitada Majas ela toel seisev peegel seinale või täiskasva minema visata Katlaruumis oleva Kõik maja Puuriit tuleb 11. puuriida kokku elanikud, Vigastused 6 eemaldada või Majas ela varisemine külalised korralikult täiskasva toestada Katlaruumi torud Kõik maja 12. käega katsutavad, elanikud, Põletushaavad 6 Torud Majas ela
Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, - mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv JALKA MMI KUU 8 selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ümaralt jalgpallikas nüüd jalgpallikujulise õuele teen puuriida ja mu naiseideaal on Beckhami figuuriga Contra JUULI 9 Heinakuu sa suve hari, lehtpuu vari, maasikmari, liivarannad kuumas lõõsas. Õitsev kibuvitsa põõsas, pärnapuude uimav kuma, mesilaste tõttav suma, viljad juba vilja näoga, metsad juba tumma käoga Ellen Niit AUGUST 10 Suvi põgeneb ära ,,Tsirkuse" sokolaad ka ühel hommikul vara ärkadki suveta
· ,,Olematu saar?" (1997) on saanud kolmanda koha Nukitsa konkursil 1998. Raamat räägib peaaegu uskumatutest seiklustest ühel ilusal suvel, kus tegelased elavad telkides, teevad lõkkeõhtuid. · ,,Kaheksajalgade planeet" (1999) on lugu kaheksjalg Belmondo seiklustest, kus ta päästab oma tüdruksõbra planeedi ööpoole valitseja käest. · ,,Läbi hõreda kivi" (1999), selles raamatus kividest juttu ei ole. Raamatu tegevuskoht on hoopis hiigelsuur puuriida maja, kus elab kõik võimalikke tegelasi. Teiste hulgas päevakoer Pontus, kõrvahark ja algaja ärimees, salakaubavedaja herilane Elmar, kes on korduvalt vangis istunud. · ,,Oliüks ärihaide hambus" (1999) jutustab Käo üsna iseäralikust olendist, kes näeb läbi seinade, põrandateja isegi lagede ning kes elab kuu tagaküljel, iseasi on see, kui palju ta oma kodus viibib. Ta käib nimelt meteoriidide ja teiste taevakehadega kogu
Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne, Keset lauta kitseõnne, Kadri toob põllule põrsaõnne Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:"Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!" Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid. TOIT
-jonnis,et õue ei saa, sai poriseks, vanaema vaikis sellest. POODIDEST JA POES KÄIMISEST-olid leivapoed jne. MIDA LAPSED SUVEL TEGID- maal käisid LOOMADEST- KASSIST, NIMI PAMBU. Süsimust siidine karv, rinna eest valge vest ja jalas lumivalged sokid.kurgu all valge laiguke nagu kikilips. Tore kass, ükskord ei tulnud enam tagasi. KELDIVANAMEES, KES OLI KURI.jalad valutasid, sest elas keldris, lapsed rikkusid tema akna ees muru. KURBUSEST-kurbus ja läksid puuriida taha ja olid kõige üle kurb. KUIDAS VALETATI JA MIS SAI KUI SEE VÄLJA EI TULNUD- leidis kuuli, kuid ei öelnud seda omanikule. Süütunne kasvas, pärast viis tagasi. KUIDAS VALETATI JA MIS SAI KUI SEE VÄLJA TULI- lõhkus kompveki purgi, valetas, et ei teinud, Ema ja isa ei rääkinud, olid kurvad, hakkas häbi ja rääkisid. MIDA ASJAD RÄÄKISID- et ühel mööbliesemel on parem kui tal VANA AJA VANA AJA LOOD- vanaema rääkis lugusid enda lapsepõlvest ja enda tuttavatest, surmast
47. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Tihasetibude pitsvestid, E. Tee, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Sipsik vaatab tihaseid, Eno Raud, lk. 116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul- gedest pesa katuseräästa alla või müüriprakku, poeb puuriida vahele või pööningule. Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane nokib, nii palju kui jaksab. Kui kevadel peenramaad tehakse, on varblane jälle jaol. Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos
Puupead jagatakse ära nende laste vahel, kes on laisad ja kel hinded ühtelugu kahed. Sellepärast õpin hoolsalt, hinded on mul head. Vahel harva koputades uurin siiski pead. Felix Kotta Vaat mis juhtus! Illustreerinud Ott Kangilaski Luulevormis õpetlik lugu sellest, kuidas kassipoeg Miisi vaatamata ema keelule õue hulkuma läheb ja seal hätta satub. Kohtub koer Laikaga, kes tahab kassi kätte saada kuni tüdruk Liisi ta puuriida vahelt ära päästab. Raamat ilmus esmakordselt 1951. a Eesti Riikliku Kirjastuse poolt. Mustvalgete illustratsioonidega. 32 Tublid loomad Pildid joonistas Piret Selberg Naabri-Muri tuleb võõrale õuele oma kutsikatempe tegema. Loomad põgenevad paanikas, vaid pisike kass astub talle julgelt vastu ja noomib koerapoega. See hammustab kiisut käpast ja põgeneb
NAINE Ole vait, ära õienda. Sinu pärast on kõik mehed metsas. NIKOLAI Miks teil, eided, need kaltsud peas on, ega me pole mingid moslemid. MEES Kirikus peab ikka naisel müts peas olema. NIKOLAI See pole kirik, see on rahvamaja MEES Kuradi rahvamaja? NIKOLAI Rääkige pisult viisakamalt, seltsimees vanamees. MEES Minu onu oli siin pastor, aga sm Lumi torkas talle põleva küünla perse, päris hea pull oli. NAINE Muide, meie pull pani täna oheliku otsast lahti ja Miralda puuriida kallale. LUMI Rahu, rahu, rahu. 21 MEES Ei ole mingit rahu. TEINE MEES Sina, kurat, tuled mulle ütlema rahu, koli välja mu majast, vana sitt! NIKOLAI tulistab Vait! Rahu, vanamees, su tütar on väga rahul sellega, mis hõrgutisi me talle pakume. MEES Mida sa pakud? NIKOLAI Tahad teada? Ähvardab relvaga Kuul tuleb juurde ja takistab. NIKOLAI Miks, Kuul? KUUL Pane relv ära
vahele, kuhu kuulid, ei ulatunud, ja vaatasin sealt. Lähikonnas villpapli ees oli nelja jala kõrgune puudevirn, esiti pidin selle taha peitu minema; võib-olla oli mu õnn, et ma seda ei teinud. Neli või viis meest ratsutasid kui hullud laualao ees lagedal platsil, vandudes ja karjudes ja püüdes läheneda kahele noormehele teisel pool puuriita aurikusilla juures. Mehed ei saanud nende ligi. Iga kord kui mõni neist ennast puuriida jõepoolsel küljel näitas, lasti ta pihta. Mõlemad noormehed kükitasid, seljad vastamisi, riida taga; nii võisid nad mõlemaid teeosi silmas pidada. Viimaks lakkasid mehed ümber ratsutamast ja karjumast. Nad sööstsid laualao poole. Siis hüppas teine noormees püsti, nii et ta natuke üle puuriida ulatus, ja laskis ühe meestest sadulast maha. Kõik mehed hüppasid hobustelt rnaha, haarasid haavatu ja hakkasid teda laualao poole tirima; samal hetkel pistsid noormehed jooksu
annaabi.ee 
