tema paksust ja laiust millimeetrites näit. 1,0x5,5. Philips ja Pozidriv otsikud tähistatakse numbritega 0 4 (0 on kõige väiksem). Torx otsikud tähistatakse numbritega 5 60 (5 on kõige väiksem). Kuuskantotsiku tähistuses olev number näitab tema mõõtu millimeetrites. PANE TÄHELE ! 1. Puurimisel kasuta kaitseprille. 2. Enne kui alustad tööd kontrolli, et puur oleks korralikult kinnitatud. 3. Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel kasuta lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri võimalikul kinnikiilumisel. 4. Ära unusta, et puurimisel kehtib lihtne reegel: mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5. Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6. Ära pidurda pöörlevat puuripadrunit ega puuri käega. 7. Jälgi, et puur pöörleks õiges suunas. 8. Pea meeles, et erinevate tootjate poolt toodetud drellidel võivad
määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele
Trelli korpusesse on paigutatud ka juhtimislülitid. 1.Pöörlemise suuna muutmise lüliti 2.Trelli käivituslüliti koos pöörete regulaatoriga ja käivituslüliti fiksaator. Puurid 1.Metallpuurid 2.Puidupuurid 3.Tsenterpuurid 4.K6vasulampuurid 5.Löökpuurid 6.Okaspuurid 7.Senkpuur (kassipea) 8.Senkpuur koos puuriga 9.Kaheastmeline puur 10.Korgipuur (pruntpuur) Ohutusn6uded 1.Puurimisel tuleb kasutada kaitseprille 2.Puur peab olema korralikult kinnitatud. 3.Löökpuurimisel ja jämedate puuridega puurimisel tuleb kasutada lisakäepidet, et säilitada kindel hoie puuri v6imalikul kinnikiilumisel. 4.Mida jämedam puur seda madalamad pöörded ja vastupidi. 5.Löökpuurimist kasutatakse ainult kivi ja betooni puurimisel. 6.Ei tohi pidurdada pöörlevat puuripidurit , ega puuri käega. 7.Peab jälgima , et puur liiguks 6iges suunas . 8.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud trellidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades.
isolatsiooni pôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibratsiooniga - Vältige vedelike sattumist trellile - Ärge maandage trelli - Tööde lôpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust - Löökreiimis trelliga on sanitaarnormide järgi lubatud töötada kuni 20 min. päevas. Ettevalmistamine tööks : Kontrollige kôikide detailide kinnitust ja trelli tööd tühikäigul. Töötamine trelliga : Enne tööd löökrezhiimis vôi suurte puuridega puurimist (7...30 mm) seadke lüliti reostaat maksimaalsesse "+" asendisse - löökrezhiimis puurige lühiajaliselt: 20 sekundit tööd, 60 sekundit vaheaega - töötamine löögirezhiimis reversasendis on rangelt keelatud - töö hôlbustamiseks kasutage abikäepidet, kinnitades selle reduktori ümbrisele - 4 mm varrast kasutage puurimissügavuse fikseerimise abivahendina. Hoidmine: Trelli hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5o C.
kulumiskindel. o Joodetud kõvasulamist plaatidega puurid Lõikeprotsessi iseärasused o Nõrga konstruktsiooniga, võib tulla vibratsioon. Mõjuv suur väändemoment. Töötlemisel peab puur taluma suurt soojuskoormust. HSS lõikekiirus on terakasvaja tsoonis –kulumine. Erinevad lõikekiirused pikki lõikeserva –pinna kalestumine. Suuremate puuride töötingimused on paremad. Avade töötlemine koostavate puuridega o Instrumendi keha valmistatakse kõrgekvaliteedilisest ja termiliselt töödeldud terasest. Keha oluliselt suurema tugevusega. Jahutuskanalite olemasolu. Lõikeosa kujundatakse erikujuliste ühekordse kasutusega terikute abil. Kuna terikule on lisatud laastu murdumus geomeetria on laastu eemaldamine efektiivne. Keskmine teraplaat tekitab koonilise laastu, väline teraplaat tekitab laastu sarnase sisetreimisele suure lõikesügavusega.
Teise käega surutakse peitlile või lüüakse puuhaamriga vastu peitli pead . Treipeitlid . Tööriistad, mida kasutatakse puidu treimiseks treipingiga Vastavalt otstarbele on treipietleid väga erineva kujuga . Nikerduspeitlid . Tööriistad puidupinnale mitmesuguste sisselõigete tegemiseks . Eesmärgiks on pinna kaunistamine . Puurimine . Ringikujulise ristlõikega avade töötlemine materjalidesse toimub puuridega Instrumendiks on puur, mille pöörlev liikumine tekitab materjali ava . Naaskelpuur . Spiraalpuur . Matelliteritusega Kaks lõiketera Kaks spiraalsoont laasut väljatoomiseks avast Koonilise otsaga . Puurisabade kujud . Silindriline . Kooniline . Neljakandiline . Töövahendid puidu pinna silumiseks . Viilid ja rasplid Kaaplehed . Lihvimine .
uhutakse minema 2) Deso tungib läbi ja inaktiveerib biokile. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks 1) Närilised- söödakastid peibutisega 2) Putukad- liimpüünised, fromoonpüünised, UV lambid koos püünistega 3) Linnud- piirata toidu saamise võimalust. (avade katmine võrkudega, suletud jäätmete kogumisnõud, ogade paigutamine kohtadesse kuhu lind võib istuda, võib püüda ka lõksude või puuridega ) Ruumide korrashoid, sissetulevate materjalide ülevaatus ja korralik seire minimeerivad kahjurite paljunemise tõenäosust ja vähendavad vajadust pestitsiidide järele. Juurdepääsu ennetamine -Ehitisi heas seisukorras, -Augud, praod jm. kohad hoida kinni. -Välistada tuleb loomade pääs territooriumile. Pesitsemine ja paljunemine -Potentsiaalsed toiduallikad kahjuritele tuleb hoida põranda
ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Puuri kulumine ja teritus. Puurid kuluvad tagatahkudelt, juhtpindadelt, nurkadelt ja mõnikord ka esitahkudelt (joon. 126) joon.126 Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus.