2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi!
· Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus.
Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid. Böhm leiutas puupillidele klappidesüsteemi. Keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglisav; klarnetirühma lisandus pikolo- ja bassklarnet; 1835 paiku konstrueeriti tuuba; 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus.
Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Puhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid Muutused 19. Sajandil o Vaskpuhkpillidele lisati ventiilid o Puupillidele klapsüsteem o Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen o Uued pillid: oboerühma: inglisarv klarnetirühma: pikolo- ja bassklarnet tuuba ja harf. Klassitsismiajastu muusikaelu keskus – Viin Millal oli romantismiajastu? 19.saj 20ndad – 19.saj lõpp Iseloomulik romantismiajastu muusikale Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt
Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
o etüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile o prelüüd - eelmäng, tänu Chopinile prelüüd pole enam sisejuhatus, vaid eraldi teos. o tantsuzanris muusika- valss, masurka, polonees jne. Virtuoosid - Chopin ja Liszt 4. Muutused sümfooniaorkestri koosseisus 19.sajandil. Sümfooniaorkestri koosseis kasvas Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju vaskpillidele ventiilid puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen Võeti kasutusle uusi pille - inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil.
elanud heliloojate teoseid. Sageli ei hoolitud seejuures vanamuusika interpretatsioonipõhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis oli suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappidesüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglissarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet, 1835. a paiku konstrueeriti tuuba ning u 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument
19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand. Linlikes võõrandumisvaludes müüdi teos impressariole koos kõikide õiguste ventiilid, puupillidele Böhmi programmtsüklitena), sümfooniline poeem (Liszt, Brahms, Ferenc Liszt, Richard Wagner, Hector looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi.
3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk-Aasia. Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval). Kui põikflööt jõudis euroopasse, nim seda SAKSA FLÖÖDIKS. Flööt oli algselt diatooniline pill.
Selleks sobis hästi instrumentaalkonserdi vorm (tavaliselt 3 osaline teos soolipillile ja sümfooniaorkestrile. Osade tempod on kiire, aeglane, kiire. Eelistatud soolopillid olid viiul ja klaver). Muutused orkestri koosseisus Sümfooniaorkestrid on palju suuremad. Kui varem kasutati ühest liigist 2 puhkpilli, siis nüüd 3 või 4. Võeti kasutusele uued pillid: tuuba, inglissarv, harf. Puhkpillide mänguvõimalused suurenesid. Vakspuhkpillidele lisati ventiilid ja puupillidele klapid. Felix Mendelssohn- Bartholdy MK Pulmamarss muusikast näidendile „Suveöö unenägu“ Oli pärit rikkast ja lugupeetud suguvõsast. Isa oli pankur, vanaisa maailmakkulus filosoof. Ta oli Johann Sebastian Bachi muusika taasavastaja ja propageerija. MK viiulikontsert Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem-
annaabi.ee 
