eitava tähenduse saamiseks ( kannatlikkus – kannatamatus) Võõrsõnadel on omad vastandtähenduse saamise moodused (sümmeetriline – asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima,
motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised
· Triangel mida väiksem triangel, seda kõrgem heli · Parmupill valmistatud puidust või metallist; väike; erinevates helistikes; tuntud igas maailmajaos; mängiti pulmas, laatadel, kõrtsis jne. · Rütmipillid juhuslikku heli tekitavad · Luuapill luuavarre tagumine vastu maad, kaapimine · Pingipill · Jauram vastu maad lüües hakkavad metall-liistakud helisema; puupalk, millega sai heli peatada käis ka pilli juurde · Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid
Lisaks sellele on oluline talveperioodil turismi- ja külastuskeeld, kuna 14 koobastesse jäävad talvituma mitmed nahkhiirte liigid (näiteks põhja-nahkhiir, tiigilendlane ja veelendlane). Et vältida kiviseinte kraapimist või muul viisil rikkumist tuleks jällegi tegeleda rohkem järelvalvega ja kehtestada kindlad karistused. Samuti võib liivakivipaljandi kraapimise vastu aidata mõne alternatiivi pakkumine, nagu näiteks tehislik sein või puupalk, kuhu saab kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke. Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks. Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja
Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel. Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda
suhteliseks kronoloogiaks, mida allapool ese on, seda vanem. Tüpoloogiline meetod ehk esemete uurimine, esemed jaotatakse liikidesse. Liike võrreldatakse omavahel. Monteliusel õnnestus pronksaja pronksesemete tüpoloogia põhjal eristada Põhjamaade pronksajas kuus perioodi. Kasutatakse loodus ja täppisteaduste teooriat. Dendrokronoloogilise meetodiaga saad dateerida ehitise poole aastase täpsusega, aga tuleb leida hästi säilinud puupalk ja seda on harva leida. Aastas kasvab puule kaks ringi, hele ja tume. Vastavalt sellele, milline on olnud suvi ja milline talv, on nende ringide paksus suurem. Dendrokronoloogiline meetod põhineb ringide paksuste omavahelisel suhtel. Enimkasutatud meetod on radioaktiivsete süsiniku meetod. Võimaldab dateerida ka sütt ja süsi on kõige tavalisem materjal, mida kasutatakse selles meetodis. Saab kasutada ka luid. Põhineb: tekib radioaktiivne süsinik, mis atmosfääris tekitab CO2–te
annaabi.ee 
