aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni. Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind
A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist
truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi. Kambrid said soojaks, kuid jäid suitsuvabaks. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Ahjusuu läheduses oli lame kivi (lõugas), millel sai toiduvalmistamise ajal istuda. Hiljem ehitati köögid ja sinna korstnaga pliidid toidu valmistamiseks. Rehetoas olid seinte ääres pingid ja lavad (kravatid), kus sai peal magada. Istumiseks kasutati veel puupakke ja järisid. Magamislava all oli muust ruumist võrega eraldatud kanatool (kanalaut). Vahel oli ukse läheduses teine kivi, mida nimetati "sandikiviks" ja kuhu istusid almust paluma tulnud kerjused. Neil ei olnud kombeks toas kaugemale minna. Valgust tares andis peerutuli. Peerge tõmmati kase - või männipuuhalust ja pandi vastavasse hoidjasse, pilakusse, põlema. Peergude asendamine uutega oli laste ülesandeks. Tule saamiseks hoiti reheahjus paksu tuha all süsi
võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega, samal ajal kui kõik rikkad, kuulsad inimesed käisid oma füüsilisi võimeid arendamas jõusaalis. Fedja oli loonud endale oma jõusaali metsa, kasutades selleks puuoksi, millelt sai lõuga tõmmata, puupakke, kus sai treenida jalalihaseid ning harjutas ka täpsusviskeid, valides endale sobiva sihtmärgi. Lisaks sellele tegi ta mäkke-, pikamaa- ja ka joonejookse. Vanaisalt päritud tennise algõpetuse raamatust ajas ta järge tennise põhitõdede kohta ja harjutas neid vastu seina mängides. Nii möödusid need Fedja päevad täis tööd ja trenni kuni ühel päeval lugedes ajalehte tass kohvi kõrvale leidis ta täpselt temale loodud artikli
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud
tunnistab Liisile tõtt, lubab lastel edasi saepuru ja laastu kanda, kuid tütred peavad edaspidi tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida - laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks ja katki joostud - Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti huvitatud olid - Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid - tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja XXVII - sündis uus poeg, nimeks sai Ants - Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad
annaabi.ee 
