See on kolmas sügis Teeninduskooli noorte elus : Esimesel alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse : Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita : NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt . NB :Semikoolon on komast tugevam , aga punktist nõrgem eraldaja Mõttekriips(ud) pannakse : 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ete : Rahulik , nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema . 2. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast :
teoste eneste mahu. õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Suvi on kätte jõudnud aeg on maale sõita. Semikoolonit kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt. 5 PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla
pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Pesa rajab kaljukotkapaar tavaliselt kuhugi üksildasele rabasaarele või rabarinnaku metsa. Rabad, mida nad asustavad, on harilikult paari tuhande hektari suurused. Eestis pesitseb kaljukotkas peamiselt Alutaguse, Aegviidu ja Alam-Pedja aladel. Pesapuuks valitakse enamasti mänd, harvem kuusk ja haab. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse Pesa uuendatakse igal aastal ning iga pesitsuskorraga suureneb see umbes poole meetri võrra. Enamik pesast laguneb talvel, kuid järgmisel pesitsusajal tehakse see tasa. Oma territooriumil võib kotkapaaril olla mitu pesa, mida kasutatakse vaheldumisi eri aastatel. Pesa kohendamine algab kaljukotkastel veebruaris. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub aprilli teisel poolel poeg ainult ühest
nt Toodi talle kausiga piima -- ei tahtnud. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi. 5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Põimlause kirjavahemärgid 1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail. 2. Raskusi võib tekitada koma kasutamine ühendite nii et, sellepärast et, selleks et, enne kui jms puhul. Kui sellise
lauseosis juba muid funktsioone täita: Koondlause loetelurühmad uksteisest: nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne.
umbes 30 haudepaari, 70ndatel vaid 9-10 paari. Kuid praeguseks arvatakse neid olevat 35-40 haudepaari. Kaljukotkas (Aquila chrysatos) On suur, kuid suhteliselt saleda kehaga röövlind. Ta terve keha on kaetud pruuni värvusega, kuid noka tüvik on kollane ja alates ninasõõrmetest must. Jänesed ja suuremad kanalised on kaljukotka põhitoiduks. Kuid kui kotkas on näljane, võib ta rünnata ka nõrku kitsi. Elupaigaks valib ta endale rabamaastikke või nende äärealasid. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse kolmandikku või tippu. Kuid nad asustavad ka kord kasutatud pesasid. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub poeg ainult ühest. Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta on levinud põhjapoolkera metsades ja metsasteppides, kuid teda on nähtud ka mägedes
1. koondlause loetelurühmad üksteisest (SÜ 89): Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled); 2. rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja. Sidekriips Sidekriips tuleb panna: 1. kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show, topless-neiu, squash'i-väljak, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline,
annaabi.ee 
