5 Paljunemine Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16…18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale Eesti ilmaoludes umbes augustis (vt. Joonis 3). Tavaliselt roomab emasrästik enne sünnitamist madalamale puuoksale, kust ta oma võsukesed "alla kukutab" ja need roomavad maapinnale jõudes laiali eri suundadesse. Mõnikord aga sünnitab emasrästik aga otse maapinnal. Vastsündinud rästikupojad on tavaliselt roosakasvioletset värvi ja umbes 17 cm pikkused. Hoolimata oma pisikesest kasvust on juba vastsündinud rästikupojad mürgised ja ka nende hammustus on ohtlik. (Seemnemaailm, 2015)
Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored tiivulised emased ja isased. Ülesanded: emad munevad, töölised: pesa ehitamine, korrastamine,
juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale Eesti ilmaoludes umbes augustis. Rästik sööb oma munajäänused ja ka nõrgemad pojad ära. Tavaliselt roomab emasrästik enne sünnitamist madalamale puuoksale, kust ta oma võsukesed "alla kukutab" ja need roomavad maapinnale jõudes laiali eri suundadesse. Mõnikord aga sünnitab emasrästik aga otse maapinnal. Vastsündinud rästikupojad on tavaliselt roosakas-violetset värvi ja umbes 17 cm pikkused. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse. Hoolimata oma pisikesest kasvust on juba vastsündinud rästikupojad mürgised ja ka nende hammustus on ohtlik. Rästikud
ühendavad tumedad ristvöödid. Kere keskosa suunas nende ristvöötide vahelised kaugused suurenevad, nad ise muutuvad laiemateks, pikitriibud aga kohati katkevad ja heledatele selgmistele väljadele ilmuvad täiendavad laigud. (Bannikov et al, 1985.) Kuningpüüton peab jahti väikestele imetajatele ja lindudele , keda ta varitseb, olles peitunud 5 kusagile puuoksale ja lastes oma kere eesosa alla rippuda. Ohu korral rullub ta tihedaks keraks, peites pea selle sisse, ning üks inimene ei ei suuda teda sellisest seisundist lahti rullida. Just seepärast kutsutakse teda mõnedes maades ,,kerapüütoniks"(ball python). Hieroglüüfpüüton(python sebea) on levinud kogu aafrikas lõuna pool Saharat savannides ja metsaaladel. See suur, 3-5 m pikkune madu on suhteliselt sihvaka kehaga, püütonitele
Arvatakse, et nad orienteeruvad maastiku järgi. Nad eristavad kollast ja sinist värvust ning ka esemete kuju. Sülemlemine Sülemlemine on mesilaspere võime toota uusi peresid, mille kaasabil säilitatakse liiki. Sülemlemine toimub suve esimesel poolel ja vaid kord aastas, harva kaks, siis jab pere väga nõrgaks ja hukkub. Enne uue ema koorumist lendab vana ema koos osa pereliikmetega tarust välja. Nad lendavad esmalt taru lähedal mõnele puuoksale ja kogunevad kobarasse. Kui hooletu mesinik ei aseta sülemit uude tarusse, otisvad mesilased ise uue elupaiga. Talvituda õnnestub ainult tugeval sülemil, selleks tuleb kiiresti koguda piisaval hulgal toitu, et emane saaks valmistuda kevadiseks munemiseks. Mee tootmine Nektar on magus vedelik, mis eritub õite mesinäärmeist (nektaariumidest) ja millest mesilased valmistavad mett. Taimed toodavad nektarit putukate ligimeelitamiseks, et need õisi tolmeldaksid.
on külm - ühel hetkel leidis ta end linnaservast lagendikult, läks metsa tuulevarju, kus sidus enda püksisääred saapakummide pealt kinni, et lund enam saapast sisse ei läheks ja selles ära ei sulaks, sidumiseks kasutas oma taskurätti, millega meenus talle jälle Ramilda, sest oli tahtnud kord higistades sellesse käsi pühkida, kuid ei saanud, sest see oli must, nüüd oli puhas - Indrek hakkas ühele puuoksale ronima, jäi oksale rippu, kõikus seal maa ja taeva vahel, talle tuli mõte proovida end oksa riputada, mitte küll tõsiselt, kuid proovida, siis meenus, et tal pole seda millegagi teha, siis lasi oksast lahti - sidus ka teise sääre ära, rebides taskurätiku pooleks - kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma, siis kõndis kuma poole, jõudis kolmnurksele platsile, kus oli vana voorimees oma hobusega, hakkas nutma härdusest
Mis aastaajal toimub tegevus? Kes jalutasid tänaval? Milline ilm oli õues? Mis meeldisid Tiinale? Mida Tiina õues tegi? Mida tegi tuul? Kuhu maandus Tiina? Millise näoga oli Tiina puu otsas? Kes tulid Tiinale appi? Kuidas sai Tiina puu otsast alla? Järeldamist-tuletamist vajav info Miks oli Tiinal kaasas vihmavari? Miks meeldis Tiinale sügisel jalutada? Miks oli Tiina kodust vihmavarju kaasa võtnud? Kuidas suutis tuul Tiina üles tõsta? Kuidas sattus Tiina puuoksale? Millises tujus Tiina võis seal olla? Miks kutsuti appi päästeamet? Millises tujus Tiina peale pääsemist võis olla? Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 6. tegevus Teema: Ema ja laps. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs. Eesmärk: Laps kasutab teksti mõistmisel täiskasvanu küsimuste toel järeldamis- ja tuletamist nõudvaid strateegiaid
Tom pani tasuks viis tsenti lauale. Siis läksime välja ja mul oli kange kure minema saada; aga midagi polnud parata, Tom pidi vägisi neljakäpakil sinna roomama, kus oli Jim, ja temaga mõne tembu tegema. Ma ootasin; aeg tundus õige pikk, kõik oli nii vaikne ja üksildane. Niipea kui Tom tuli tagasi, pistsime jooksu mööda rada 217 ümber aiatara ja ronisime varsti järsule künkatipule maja taga. Tom ütles, et oli võtnud Jimi kübara peast ja riputanud selle puuoksale tema köhal; Jim oli natuke liigutanud, aga polnud ärganud. Hiljem Jim rääkis, et nõiad olid ta ära nõidunud ja olid ta kunstunesse pannud ja olid ta seljas läbi kogu osariigi ratsutanud ning ta siis jälle puude alla pannud ja ta kübara oksade riputanud, et näidata, kes seda oli teinud. Teine kord rääkis Jim, et nad olid ta seljas ratsutanud kuni New Orleans'ini; ja siis tegi ta iga kord, kui sellest rääkis, loo järjest keerulisemaks; viimaks ta rääkis,
annaabi.ee 
