Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti. Öösel aga tulid puuhobusest välja sõdalased, kes avasid väravad ning lasid ka teised sisse. Trooja rüüstati ja põletati maha. Mehed tapeti ja naised võeti orjadeks. Kuid pärast sõja lõppu polnud ka ahhailased rõõmsad, sest kaotatud oli palju mehi ning vaid vähesed jõudsid koju. Menelaos ja Helena rändasid veel kaua pärast sõda.
Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Pildid Kasutatud allkiud " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997 http://www.historie.ru/civilizacii/krito-mikenskaya-civilizaciya/62-troya http://ru.wikipedia.org/wiki/ _ http://ru.wikipedia.org/wiki/ _ http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_s %C3%B5da http://www
Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori. XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Kasutatud kirjandus: " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997
Athena ise juhib Odysseuse Alkinoose lossini.Seda kirjeldatakse.Odysseus astub sisse ja leiab lahket vastuvõtmist.Ta jutustab oma merehädast ja pääsemisest.Talle lubatakse abi. Odysseus faiaakide juures. Rahvakoosolek otsustab Odysseuse kojuviimiseks laeva valmis seada.Alustatakse pidusöömingut.Vaadatakse võistlusmänge.Ka Odysseus heidab ketast.Aoid Demodokos laulab Arese ja Aphrodite armuloost.Esitatakse tantse.Odysseus saab palju kingitusi.Pidu jätkub.Demodokos laulab puuhobusest ja Trooja vallutamisest.Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib,kes ta on. Lood Alkinoose majas.Lootosesööjad.Juhtumised ükssilmaga. Odysseus ütleb oma nime ja räägib oma teekonna algusest.Lootosesööjad.Kükloopide saar.Odysseus läheb kükloobi koopasse.Kükloobi kojutulek ja kõnelus temaga.Ettevalmistused pääsemiseks.Kükloobi silma pimestamine.Põgenemine koopast ja saarelt.Odysseuse hooplemine ja Polyphemose needus. Aialos.Laistrügoonid.Kirke.
Hektor sureb. A veab tema keha hobuste järgi ümber linna. XXIII laul Kreeklased naasevad oma laagrisse. Achilleus läheb koos mürmidoonidega Patroklosele luhupidamist avaldama. Tema keha põletatakse. Tuhk pannakse urni ja maetakse. Achilleus korraldab võistlused... XXIV laul Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos.
Nii võidelnud Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langenud ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Suur oli kreeklaste kurbus. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasknud suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetanud laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud, olles sealjuures huvitatud puuhobusest. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane, et hobune olevat ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Tarvis olla hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi olla küll hoiatanud preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest olla tulnud kaks madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösi roninud kreeklased hobuse seest välja,
Zeus saadab Hermese Kalypso juurde teatega, et koju igatsev Odysseus tuleb vabastada. Sangar valmistab parve ja asub koduteele. Poseidon saadab tormi ja mees langeb merre. Jõudnud kuivale maale, heidab sangar jõekese suudmes magama. Sealt leiab tema faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar NAUSIKAA, kes juhatab sümpaatse merehädalase oma isa lossi. Alguses varjab Odysseus oma nime, kuid peolauas, kuulnud laulu puuhobusest ja Trooja vallutamisest, ei pea ta vastu ja puhkeb nutma. Alkinoos näeb külalise pisaraid ja pärib, kes ta on. Odysseus ütleb oma nime ja alustab oma eksirännakute kirjeldamist. William McGregor Paxton. Nausikaa avastab mererannas Odysseuse. Erakogu. Baltimore (USA) __________ 1 Aineias [ai´neias] roomlaste Aeneas [ääneas], Homerosel Trooja sangar, Vergiliusel eepose ,,Aeneis" peategelane;
· merest tuli välja suur madu, kes kägistas Laokooni ja tema kaks poega(see oli Poseidoni saadetud) · troojalased uskusid kreeklast · ka Priamose tütar Kassandra hoiatas troojalasi(tal olid ennustamise võimed (keegi ei uskunud teda; ta teadis, et Trooja linn hävib) oli saanud Apollonilt) · troojalased tõid Trooja hobuse oma ilnna(kreeka laevastik oli lähelal varjul) · öösel tulid kreeklased eesotsas Odysseusega puuhobusest välja ja tegid Trooja väravd lahti · öö hämaruses tulid kreeklased laevadega randa tagasi · mehed(kreeklased) tulid Trooja linna · algasid suured tapatalgud, algas võitlus · kreeklastel oli suur ülekaal, mistõttu Trooja linn hävis · mehed olid tapetud, naistest, kes veel elus olid, olid saanud orjad · Hektori naine Andromache jäi ellu, temast sai orjatar; tema poeg tapeti(visati Trooja müürilt alla)
Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga. Viies rmt: Sitsiilias maabunud Aeneis korraldab mängud Anchisese surmaastapäeva puhul.
Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks
Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele"
annaabi.ee 
