ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas
meeleelundile.Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistinguks.Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu- jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk siis iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.Silmal on põhiärritiks teatud sagedusega elktrolained, kõrval teatud sagedusega helilained.Mõlemad meeldeelundid võivad reageerida ka muudele ärritustele (puudutamisele).Aistingu laadi ei määra mitte ärritaja, vaid meeleelund, mida ärritatakse. Aistingu teke Aistinud tekivad anulüsaatorite vahendlusel.Anulüsaator-närvisüsteemi osa, mis võtab vastu väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: · retseptorid ehk tundenärvilõpmed-võtavad ärritusi vastu ning muudavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele (näide: lähen tuppa, panen pirni põlema, pirn põleb kohe läbi, kuid hetk peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost. 2) Lühimälu informatsioon tuleb sensoorsest mälust, info on seal aga üldistatum ja vähem detailne, mahupiirang (7+-2 kompa). Teave püsib umbes 20-40sek. Lühimälu on aluseks operatiivmälule (töömälule) 3) Püsimälu info võib säilida aastaid/aastakümneid
jätame siinkohal keelefilosoofilise arutelu katki. 1.2 Induktsioon ja deduktsioon Laias laastus saab mõtlemismehhanisme jagada kahte põhirühma: üldistuste ja järelduste tegemine. 1.2.1 Õppimine ehk üldistuste tegemine ehk induktsioon Märgates, et paljud asjad, millega me kokku puutume, esinevad kas enamasti või alati koos, üldistame selle kokkusattumuse sageli reegliks. Laps jätab kiiresti meelde, et küünlaleegi puudutamisele järgneb valuaisting: paarist ``kokkusattumusest'' on ta moodustanud enda jaoks reegli, s.t. ära õppinud, et leegi puudutamine teeb haiget. Keeleõppimine käib enamvähem samamoodi: kui ema ja isa ütlevad ``söök'' enamasti sellises olukorras, kus parajasti süüa pakutakse, või kui nad ``söök'' öeldes toidule osutavad, jätab laps mõne aja pärast meelde seose söögi enda ja sõna ``söök'' vahel.
Siinkohal on huvitav märkida, et naiste puudutusi allpool põlvi nii meeldivana ei tajuta. Nii võib näiteks sõbrapoolne jalatalla kõditamine olla meeldiv, naise kõditus aga mitte. Ehkki mees võib mehel pealage puudutada, ei ole ma näinud ühtegi meest, kellele see meeldiks. See peegeldub selgelt mehe näoilmest, kui sõber on tahtnud teda vastu pealage patsutades selja tagant üllatada. Kui võõras naine võib naisel puudutada ainult käsivarsi, siis sõbranna võib lisaks käsivarte puudutamisele paitada ka naise juukseid. Õlgade ja jalgade allpool põlvi puudutamist võivad osad inimesed aktsepteerida, teised mitte. Kõige suuremad erinevused meeste ja naiste puudutuste tajumises ilmnevad aga juhul, kui neid puudutab võõras vastassoost isik. Kui naisel ei ole ühtegi väga meeldivat piirkonda, mida sellisel juhul aktsepteeritaks, siis meestel on vaid mõned piirkonnad, mille puudutamine siiski väga meeldiv ei pruugi olla.
olemas. Tõepoolest, juba reflekside korral täheldati reaktsiooni lakkamist juhul, kui ärritaja mõju oli kestnud liiga kaua. Kuid reflekside väsimine ei ole seotud ASE otsalõppemisega, vaid teiste põhjustega. (NB!) kõige märkimisväärsem avastus. Selgus, et kuigi putukas lakkas varsti reageerimast endast vasakul toimuvale jätkuvale ärritamisele, oli ta endiselt kohe võimeline ägedalt reageerima veepinna puudutamisele, mis toimus temast paremal! Niisiis – putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei olnud vaja tema motoorse tegevuse, vaid konkreetse ärrituse katkemist konkreetses kohas! Harjumine on käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust. Näiteks: kui keegi lülitab meie lähedal ootamatult sisse
annaabi.ee 
