Tunnikontroll nr.3 Mõisted: 1. Vajadus- puudusetunne, mida inimene saab rahuldadahüvitise tarbimise teel 2. Soov- vajaduse erivorm, mis on seotud inimese isikuomadustega 3. Nõudlus- soovid ja vajadused mis on tagatud ostujõuga 4. Toode- kõik mida saab pakkuda turul 5. Vahetus- kaks poolt vahetavad oma vahel kas üheliigilist või eriliigilt kaupa 6. Tehing- väärtuste vahetamine kahe osapoole vahel 7. Suhtlusturundus- kindlate vastastiku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste gruppidega pikaajaliselt 8
TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3
Majandussubjektid • Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. • Tarbijad tahavad vajaduste rahuldamiseks saada – võimalikult väikeste kulutustega – võimalikult palju häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). • Ettevõtted maksimeerivad kasumi ettevõtte omanike omandi suurendamiseks • Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada ühiskonna heaolu. Inimeste vajadused • Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega • Vajaduste omadus - piiramatus • Vajaduste hierarhia (Maslow) – Füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused • Vajadused ja nende rahuldamise ahel – Nt konkreetne vajadus soov leivaviilu järgi: ….. – on maatükk (ressurss) millel toodetakse vilja (inimressurss).... , – on seadmete ressurss jahu tootmiseks, leiva küpsetamiseks ...., – on kauplus kus müüakse ....,
Millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamise piirangud (raha, aeg, info jt ressursid või seadusandlikud kitsendused) Olukorra kirjeldus Majandussubjekt Piirang Soodsa hinnaga kaubad ja teenused Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. ● Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus
tegevus, inimeses on potentsiaali, kujutlusvõimet, leidlikkust, loovust jne. MASLOWI VAJADUSTE HIERARHIA TEOORIA Abraham Maslow (On Ameerika psühholoog.) (1908-1970.a.) (Lõi inimvajaduste viieastmelise mudeli, püramiidi või trepi põhimõttel.) Ta on püüdnud süstematiseerida just inimese primaarseid ja sekundaarseid vajadusi, mis on ka üks enamtuntud teooria motivatsioonist. Maslow eristas viit vajaduste taset: (Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega, mida väidavad majandusteadlased) Esmajärgulised vajadused: Füsioloogilised vajadused ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest- inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, õhku, soojust, peavarju jne. Turvalisuse vajadus on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Ohutu ja rahulik elu, hirmu puudumine, tuleviku
tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tegutsemise eesmärk on iga majandussubjekti jaoks enamasti millegi (kasulikkuse, kasumi, heaolu) maksimeerimine. Tüüpilise tarbija valikud lähtuvad vajadustest. Vajadus on puudusetunne, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega. Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks. Tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on iga tarbija hinnang kaupade ja teenuste tarbimisomadustele individuaalne. Enamiku tarbijate ostukäitumine on aga põhimõtteliselt sarnane. 1.2 PIIRATUD RESSURSID JA PIIRAMATUD VAJADUSED. RESSURSID MAJANDUSES. . Küsimused: 6
Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest. Mina ja tarbimine Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (19081970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Füsioloogilised ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest. Inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, soojust, õhku jne. Kuid alles siis, kui esmased
2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne. Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Nüüdisaegne mõtlev inimene (homo sapiens) ei ole mitte üksnes bioloogiline, vaid esmajoones biosotsiaalne olend (homo socialis). Majandusinimesena e homo oeconomicusena ta mitte lihtsalt ei ela, vaid tegutseb aktiivselt majanduselus, soovides võimalikult hästi rahuldada oma alatasa muutuvaid ja täienevaid elulisi vajadusi ning olles
energia füüsilisele reaalsusele. Seepärast on see keskus seotud loomingu, eluolu, ambitsioonide ja isikliku jõu probleemidega.Ego ja tahe (soovid) on tihedasti teineteisega seotud. Tahe võimaldab fokuseerida end kas millelegi sisemisele või välisele. Teie enese ja teiste reaalsustaju on paljus seotud sellega, mida te tahate teie soovidega. Teie soovid on tihti seotud hirmudega. Tihti te soovite midagi seepärast, et tunnete millegi järel vajadust. Selle taga on puudusetunne. Tänu sellele, et teie paljude soovidega kaasneb hirm, juhib kolmandat energiakeskust tihti egoenergia. Ego väljendab end läbi kolmanda keskuse. Läbi tahte (soovide) avaldab ego teie reaalsusele survet. Reaalsus peab end pressima nendesse raamidesse, millesse tahab ego uskuda. Ego tegutseb terve rea eelduste abil, et kuidas reaalsus töötab, ja kõik need eeldused põhinevad hirmul. See esindab äärmiselt valikulist reaalsuse pilti, kuna tema reaalsuse nägemise
annaabi.ee 
