Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puudki" - 7 õppematerjali

Kalahari kõrb
4
doc

Kalahari kõrb

Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
16
pdf

Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

tingimused tekivad taimestiku kasvuks. Tasapisi rohtub lauge sein täielikult ja paljandina kaitstud objekt kaotab oma tähenduse. Devoni liivakivide puhul võivad ajapikku paljanditele saatuslikuks saada enda külaskäiku jäädvustanud inimesed, kes tingimata oma nime või nimetähed ilusa värvilise seina sisse kraabivad. On tuntud tõsiasi, et tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed, lõpuks isegi väiksemad põõsad ja puudki. Kui paljandite jalamit jõgi või järv ei puhasta ning värskeid varinguid ei toimu, siis moodustub vana sammaldunud sein, mis on kaotanud väärtuse geoloogia seisukohalt ning võibolla pakub mõningat huvi vaid teistele loodusteadlastele. Praktiliselt soodustab iga sissekraabitud nimi paljandite aeglast hävingut (Eesti Geoloogiakeskus). Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: kaitseala

Loodus → Keskkonnakaitse
4 allalaadimist
Kõrbed
15
ppt

Kõrbed

Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, saakalit, munamadu ja muid loomi. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeelanikud ja loomad on sellest teadlikud ning kaevavad neid mugulaid kuival ajal. Novembris, LõunaAafrika palavaimal kuul, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kõik elav, olgu ta loom või lind, püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult inimesed, iidsed aafrika asukad ­ busmanid (hollandi keelesvõsainimesed). Nad elavad Kalahari ja Namibi kõrbes. Kõrbes elavad nad praegugi nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi ­ kütivad ulukeid, korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse.

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Antiik aiakunst
6
doc

Antiik aiakunst

Rekonstrueeriti skulptor Tribolo jooniste järgi (kuulus purskkaevude ja sinna kuuluvate skulptuurirühmade kavandaja). Seal aias on temas järel ainult Heraklese kaev (kus Heraklse kägistab verejanulist Antoniust). 4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d'Este käsul

Põllumajandus → Aiandus
84 allalaadimist
-Taeva palge all- --August Mälk
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Õhtul toimus jälle väike pidu, Kustas mängis bajaani, Tooni aitas kitarriga kaasa. Kui Kustast ringmängu kutsuti läks ta ära hämarasse kotta. Temast läks mööda koju minev Hilde. Kustas saatis teda Võrke tuulikuni ja seal küsis Hilde ta käest, et miks ta ometi ei kirjutanud (nagu oleks sellest olenenud, kas ta oleks Alleksile naiseks läinud või mitte). Aegamisi jõudis kätte sügis. Jüril mõlkusid ikka oma paadimõtted peas ja osad puudki juba ära ostetud, kuid ema arvas, et ta saab enne otsa, kui seda uut paati näeb. Siiski oli asi rahades. Kustas hakkas kahetsema, et oli ise laeval olles ostnud uhke pilli. Nüüd oleks selle raha eest saanud aidata isal paati ehitada. Samuti mõtles Kustas aina Veere Hildest. Järgmisel päeval angerjamõrra vaiu üles kiskudes nägigi ta Veere Alleksit, kes pabeross suus Tallinnast tagasi oli tulnud ja sellel ööl oli ta voodis nagu veel enam nõgeseid

Kirjandus → Kirjandus
340 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3. Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste ülesannet. 4. Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis. 5. Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad. 8. Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud. 9. Puudele parim okste lõikamise aeg on maist augustini; rikkaliku mahlajooksuga kaski, vahtraid ja pähklipuid võib lõigata ainult nimetatud perioodil. 7. Metsa kõrvalsaaduste varumine 7.1

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Lal lal laa, lal lal laa," tegi ta. ,,Strauss; mõistate. Valss, viiuliga, Viinis, mõistate. Publikum, daamid... ovatsioonid..." Ta katsus mõlemaid käsi tõsta ja neid liigutada, nagu hõljuks ta tantsul. Seda tegi ta üsna omaette, ilma et ta nõuaks kelleltki tähelepanu või ilma et keegi olekski teda tähele pannud. ,,Tähendab, ma pole veel purjus, kui loogiliselt," karjus Molotov Indrekule. ,,Nii siis: mina joon, teie sööte. Aga lubage tähendada: kõik loomad söövad. Puudki söövad. Puud ja lilled! Võib-olla söövad kividki. Mõni saksa professor leiab äkki, et kivid tunnevad nälga, mis? Ivan Vassiljevits, on see loogiliselt?" ,,Loogiliselt," kinnitas nimepäevnik. ,,Tähendab, ma pole veel purjus, kui loogiliselt," jätkas Molotov. ,,Seega siis -- võib-olla söövad kividki. Aga mis siit järgneb? Mis te arvate, kas siit järgneb midagi?" küsis Molotov Indrekult. ,,Unustage, et olen teie õpetaja, ja pidage mind oma sõbraks

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun